Tume mets. (2)

See oli täiesti tavaline kooli päev. Ma hakkasin koju tulema koos klassi õega. Me läksime sama bussi peale. Ta pidi minema 2 peatust ennem mind maha. Ta läks ja ma jäin bussi üksinda (tähendab ilma temata). Ma läksin siis ka maha. Alati kui ma koju lähen pean ma kõndima läbi mets muidu ma kõnniksin 10 km rohkem :) , aga täna oli juba õues nii pimedaks linud, sest kess oli oli juba pool viis õhtul ja oli talv. Ma mõtlesin, et helistan jälle empsile, et ta vastu tuleks. Nähh ta ei saanud tulla ta ju jõudis just trenni ja isa oli tööl. Ma pidin minema üksi.
...
Ma olin juba umbes poolel teel, kui järsku kuulsin, et keegi kõnnib mu taga. Mavaatasin taha, aga seal ei olnud kedagi. Ma kõndisin edasi. Ma värisesin üle terve keha. Järsku tundsin ma, et keegi hingab mulle kuklasse. Ma keerasin ennast ümber kuid taas ei olnud kedagi. See kord ma hakkasin juba jooksma, kuid järsku hüüdis keegi selja tagant ,,Tütreke mis sa jooksed?'' Ma jäin seisma ja vaatasin taas selja taha. Seal ei olnud kedagi. Pöörasin pea tagasi kuid mu ees seisis pikk mustas rüüs mees ja ütles kareda häälega ,,See on sinu viimane elu sekund'' ja ta lõi mulle loa selga.

Autori kommentaar »