Valikud: 11 osa (10)

Ma ei tea kaua ma teadvuseta olin ,aga kui ma silmad avasin paitas mu silmi tuhm tehis valgus.
Tundsin enda suus kibedat maitset. Vaatasin end ja ma istusin toolil, tühjas ruumis. Ma ei suutnud ennast liigutada. Mulle meenus ema öeldud lause: <<Tunnetajad suudavad tunnetada tuleviku, mineviku ja me suudame lausuda lihtsamaid loitse.>>
Ohkasin ja nägin Dennat kes ruumi sisenes. Ta võttis ukse juurest tooli ja asetas selle minust meetri kaugusele. Ta istus selle peale ja küsis minult: <<Tulin oma rolliga hästi toime, sinu parima sõbrana?>> Denna oli asendanud oma tavapärased mustade nahkpükste ja tumeda nahkjakiga. Krimpsutasin suud ja otsustasin mängida ohtlikut mängu. Ma otsustasin bluffida mis võid olla ohtlik. Üritasin ükskõiksust teeselda ja ütlesin: <<Mitte just kõige paremini.>>
Ta naeratas ja ütles: <<Sa ei kahtlustanud ju midagi.>>
Ohkasin ja üritasin ta mõtteid lugeda. Ma ei suutnud, see oli liiga raske. Tundsin kuidas mu energia varud vähenesid. Denna muigas ja ütles: <<Su organismis on aine Arbelsa ja ma ei soovita sul sinu aurast energiat võtta.>>
Krimpsutasin suud ja küsisin kindlalt: <<Kuidas saadakse mustaks tunnetajaks?>> Denna vaatas maha mis reetis ,et ta polnud seda küsimust oodanud. Ta kogus ennast kiirelt ning naeratas võltsilt. <<Mustaks saadakse siis kui sinu mõlemad vanemad on mõrvatud ja sa loed ühe lihtsa loitsu.>>
Tundsin kuidas mu murelikus mu sees kasvas. Mul oli vaid ema elus ja kui tema sureb siis mul pole võimalust. Nägin kuidas Denna vaatas enda selja taha ja ütles kiirelt: <<Ma pean minema.>> Ta tõusis püsti ja nägin kuidas tema tool vastu seina lendas. Neelatasin ja mõtlesin: <<Kuhu ta minema pidi? Miks ta oli murelik? Kuidas kurat tema tool vastu seina lendas?>>
Ohkasin ja vaatasin maha.
Kuulsin kellegi samme lähenemas ja mu meeled ergastusid. Tõstsin pea kiirelt ülesse ja nägin Alex-it. Ta vaatas mind murelikult ja küsis: <<Oled korras?>>
Vaatasin teda vihaselt ja nähvasin: <<Ma pole korras! Ja sina oled üks neist!?>> Ta ohkas ja oli järsku minu juures. Kuulsin kuidas ta pomises mingit võõramaa keelt. Ma tundsin jälle oma jalgu, ma sain normaalselt hingata. <<Aitäh>> Pomisesin ja tõusin püsti.
Küsisin: <<Miks Denna mu siia tõi, ma pole isegi eriline.>> Alex kortsutas kulmu ja ütles: <<Sul on hävitab vägi mille võtmeks on viha. Piisab kõigest ,et sinu lähedasele haiget teha ja sa ei kontrolligi enam ennast.>>
Hävitav vägi? ma oskan ainult mõtteid lugeda. Alex vaatas korra ust ja ütles: <<Egredere de here>>
Nägin kuidas kõik mu ümbert haitus ja ma olin kellegi väikses korteris. Korter oli väike kuid avar. Nägin korterisse Kate sisenemas. Ta vaatas mind ja pomises tüdinenult: <<Aitäh Alex.>>
Vaatasin vihaselt Kate ja küsiisin: <<Mis siin toimub?>> Kate krimpsutas suud ja ütles: <<Palun ütle ,et sa ei ole must.>>
Neelatasin ja sain aru ,et Kate oli tunnetanud, et ma olin Denna juures. Ohkasin ja ütlesin: <<Minuga on kõik korr...>> Ma ei suutnud lauset lõpetada. Mu südamet läbis terav valu ja ma kaotasin tasakaalu. Kate jooksis minu juurde ja ütles: <<See veel puudus...>> Viimast osa lausest ei suutnud ma kuulata. Mul oli liiga valus. Kuulsin kuidas kate ütles kiirelt: <<Oilasse, sit eruat>> Mu ümber hakkas kõik tiirlema ja järgmisel hetkel ma kukusin ühe toa vanale puit põrandale. Tundsin kuidas Kate mind murelikult vaatas.