Memories of a girl: 1 osa (8)

1 kuu varem.


Lõin ukse vihaselt kinni ja astusin musta öösse. Kobasin kotist Ipod-i järgi ja panin kõrvaklapid kõrva ning sammusin edasi mööda tumedat tänavat kodu poole. Tundsin pisaraid oma põsel kui mõtlesin: Kuidas ta sai, kuidas? Kuidas ta võis minu ees Angelicat suudelda? Oki saan aru ,et oli pidu ja Carl võis olla purjus, aga ikkagi ta nägi mind ja ometi nii purjus ta ka ei olnud. Kuulsin kuidas mu Ipod hakkas tühjaks saama. Pööritasin vihaselt silmi ja vaatasin korra veel maja poole kus oli pidu olnud. Pöörasin ennast ümber ja kiirendasin sammu. Nägin korraks enda ees musta kogu ja tardusin. Tundsin suus mõru maitset. Hakkasin kodu poole jooksma kuid keegi lükkas mu pikali järsku. Tundsin kuidas maapind kadus mu jalge alt ja ma kukkusin näoga vastu märga asfaldi.
Suutsin vaevu öelda sõnad: <<"Ei palun!" >> .
Tundsin kuidas mu selgroog pooleks murdus. Sekund tundsin täieliku tuimust. Ma ei suutnud oma ühtegi kehaosa liigutada. Tuimus kadus ja asendus terav valu mu seljas ja südames.
Mu viimane mõtte oli: Miks? Mida ma tegin? ja mu süda lakkas töötamast.


Koidikul kuskil kella viie paiku. (Ikka 1 kuu varem)

Avasin aeglaselt silmad ja tundsin nõrkust. Liigutasin oma sõrmi ja jälgisin neid. Mu mõistust tabas löök kui ma mõtlesin: Oota ei ma ju surin öösel.
Tõusin püsti, kuid oleksin nõrkuse tõttu kohe uuesti pikali kukkunud.
Tundsin kuidas mu jalad värisesid ja kuidas päike mu naha kipitama pani.
Suutsin öelda sõnad: <<"Ma olen koletis. See ei ole võimalik!">>
Nägin enda poole jooksmas kahte musta kogu ning võpatasin.