Vaimude mets (7)
Jalutasin edasi, märkasin ,et õues hakkab hämaraks muutuma. tundsin ,et olen eksinud,olin paksus metsas täiesti üksi ja ei leidnud enam koduteed. Istusin puu alla ja mõtlesin mida teha. ``Appi`` kellegi karjatus jooksis läbi mu kõrvu.
Sammud , keegi läheneb vaikselt naerdes.Jooksin kuna ei teadnud mida teha ma jooksin ja jooksin kuni jõudsin väikese kuudini.Astusin sisse.Istusin ise nuttes ja hingeldades. `` Issake`` see oli minu karje. Vaatasin lakke sealt rippus alla inimene! Ta kael, ta kaelal oli lilla triip. Jooksin õues hakkas heledamaks minema, ma aina jooksin ega vaadanud tagasi.
Lõpuks leidsin valge maja ,see oli haigla . Astusin sisse märkasin arsti .
Rääkisin talle kõigest.
Ta ei uskunud ja mind pandi igaveseks hullumajja.
Olen vaid 19 aga pean kogu oma ülejäänud elu veetma siin hullumajas.
Autori kommentaar »
Lisa kommentaar
Kommenteerimiseks pead sisse logima
Kommentaarid
*Hullumajas
Midagi oleks nagu puudu ja kuidagi liiga lühikeseks jäi..ok, saan aru, et lühijutt, aga ikkagi kõik jääks nagu pooleli..
mis mõttes ta ju jäi hullumajja??
siiani on kõik kommentaarid olnud kritiseerivad !
ma pole suur kirjanik niiet
Minuarust on teema huvitav.
tänx
Lugesin selle uuesti läbi Nüüd tundus super jutt, aga ennem mitte
ma arvan et kirjanik minust ei tule