Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Võistlused / Väike koll suures maailmas - TULEMUSED!!!

Minu väike kollike (1)

10.12.2010 22:58, x238 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Istusin ühele kivile.Vihma sadas nagu tavaliselt.Miks?miks see on nii?miks ma nii pisike olen?mõtted tulvasid mul peast läbi.Ma olin täiesti üksi. Tegelikult ma elan oma kasuema juures kes on sama õel kui tuhkatriinus see kasuema võibolla isegi hullem .Vihma sadas ja sadas ja sadas. Tegelikult peaks päike paistma aga selle asemel sajab vihma.Miks? Miks ma olen olemas?Istusin veel natukene seal kivi peal ja siis ma tõusin ning hakkasin pargi poole liikuma.Ikka ei saanud ma peast seda mõtet et mis siis juhtub kui ma olengi ainuke siin maailmas.Ema ja isa surid mul kui ma olin 6-ne.Nad surid autoõnnetuses.Sellest on valus rääkida.Ka praegu 10 aastat hiljem.Sugulasi mul väidetavalt pole.Ma ei mäleta lapsepõlvest midagi peale autoõnnetuse.Alguses oli safira hea minu vastu aga siis kohtusin ma kahe õega.Paulita ja Alulina.Kaks kõige vastikumat tüdrukut maailmas.Ma räägin mu elu on nagu tuhkatriinul.Olete näinud filmi Another cinderella story?Lugu minust.Ainult et kasuõed kutsuvad mind kolliks. Ma vihkan seda nime.,,Koll tule siia,Koll tee seda"jne.Nad on vastikud.Me elame mulle pärandatud majas ja mina elan pööningul. Tegelt pööningul on väga ilus suur aken mis katab välisseina ja rõdu.ma armastan rõdu.Suvel kasvavad seal lilled talvel on seal lumine.ma käin koolis.Jah koolis.tavakoolis.9 klassis.lõpuklassis.
mul jah pole poissi kui seda mõtlete aga . ...mulle meeldib üks.ta nimi on Marten.Eiiii mitte Kuningas vaid Marten Vihumägi.Aga noh ta käib Priskillaga. kahju.Aga noh ega mul polekski lootust.või siiski.
Olin jõudnud maja juurde.Vaatasin et hoovis pole autot järelikult kasuema ja kasuõdesi pole kodus.Ehk saab siis rahulikult omatoas olla.
Astusin uksest sisse ja nägin et mingi mees istub naisega diivanil. Mees oli väga sarnane mu emaga.,,Oh Abby sa oled siin.Ma olen Maarek.ja tema on mu naine Isabella."tutvustas mees mulle ennast ja naist.kust see Maarek mu nime teab?Kes ta on?Miks ta mu emaga nii sarnane on?
,Arabella"alustas mees,,Kutsuge mind Abbyks"Nägin mehe silmis väsimust.,,Ara...Abby ma olen su ema vend.Ehk ma olen su onu.Mul on kõik tõendid et see maja on sinu ja et ma olen su onu."kuulge see mees oskab riimi seada.Maarek kaevas oma kotist välja paberid ja ulatas need mulle.paberil oli kirjas et mu ema ja Maarek olid kaksikud.Lugesin paberid läbi.,,Abby...me otsisime sind mitu aastat...kuna sa pole lapsendatud oli see palju raskem.Abby me plaanime su lapsendada kui sa tahad.See safira on väga õel inimene.Kuna ma olen advokaat on see natuke lihtsam.Ma mõtlen sinu lapsendamine.Aga kui sa ei taha siis olgu nii.Aga siis tuled sa ehk meile külla?",,oodake,palun oodake.Härra",,kutsu mind Maarekuks palun!",,olgu Maarek.Maarek te olete minu onu?Millinne oli mu ema?mul pole tast ühtegi pilti.kuni tänaseni ei teadnud ma midagi ei oma vanematest ega ka teist:"naine kes siiani oli vait olnud alustas:,,Abby su ema oli väga ilus.Ma mäletan tema pulmapäeva.Mul on temast isegi mõned pildid.",,Aga ma ei saa aru miks te mind varem otsima ei tulnud?",,me saime sellest et su vanemad on surnud alles kaks aastat tagasi teada.Me tulime siia puhkama ja hakkasime su ema kohta uurima ja siis avastasime et siin majas elab keegi võõras inimene sees.Me hakkasime uurima asja ja need asjad läksid keeruliseks.Aga siis me jõudsime sinuni ja me loodame et sa tuled meiega."Kuulsin oma kasuema häält:,,Abby kas sa said maja korda ja minu asjad sorteeritud?"ta tuli elutoa poole kuni märkas Meid.Ta tegi suured silmad ja küsis kurja häälga:,,Kas sa võiksid palun Abby seletada miks maja niiii korrast ära on ja miks söök on tegematta?Ja mida teevad need Mees ja naine MINU majas?????",,Vabandage proua aga see siin pole TEIE maja vaid Abby maja",,Mida te suust välja ajate loomulikult on see minu maja!",,Ma olen juhtumisi advokaat ja Abby onu."safiira tõmbus näost valgeks ja vajus diivanile.Maarek jätkas:,,see muidugi tähendab et maja läheb Abbyle ja Abby võib meie juurde elama tulla.Muidugi kui ta tahab."Selle peale muutus Safiira veel Kaamemaks:,,Abby kas sa lahkud?ja jätad meid üksi?pärast kõike seda mida me sulle oleme andnud?Ma ju hoo#!?!#esin su eest!",,Muidugi Safiira kui seda orjamist võib hoo#!?!#emiseks nimetada."ja see jäel pöördusi Onu Maareku poole:,,Ma lähen ja panen siis asjad kokku.",,Jah mine ole hea."
,,Proua Safiira ma nõuan et te viivitamatult kaoksite siit majast.Ma annan teile aega homseni.Te peate olema homseks siit majast lahkunud ja muidugi ka teie tütred."Olin oma hädavajalikud asjad kokku pannud ja alla tulnud.Isabella nägi mind:,,Oh Abby..sa oled valmis.Muide ma pean sind hoiatama meil on poeg.Ta on 13 aastane."ta naeratas nõrgalt ja ma võtsin talt käealt kinni.Maarek võttis mu reisikoti ja me läksime auto poole.Auto oli pargitud Meie maja vastas asuva poe ette ja ma istusin autosse.Me sõitsime linnast välja ja keerasime ühele väikesele külateele. me peatusime Ühe suure maja ees.,,Tere tulemast koju Abby." ütles Isabella.Võtsin oma reisikoti ja me suundusime maja poole.Mul jäi suu lahti kui me fuajeesse astusime.See oli niiii suur.Üks väike poiss jooksis Trepist alla.Mind nähes ta peatus ja puges ema taha peitu.,, Johannes tema on Abby.Ta on isa õe tütar."Poiss naeratas ja tervitas mind sõbralikult.,,Tere Abby mina olen johannes kas sa tahd ma näitan sulle su tuba?",,Jah miks ka mitte.",,Tule,"ta võttis mul käest kinni ja tiris üles.Kui me üles jõudsime ütles poiss:,,See on minu tuba."ja näitas esimese ukse poole.,,Teine on ema ja isa tuba,kolmas on Marteni ja neljas sinu.Marten on vist kodus tule lähme ma tutvustan teid."Marten?Kas see Marten kes mulle meeldib???Mul hakkas süda kiiremini taguma kui me Marteni toapoole liikusime.,,Marten,Marten Emme on kodus ja ta tõi Abby ka kaasa"hüüdis Johannes ust lahti lükates.Marten pööras ümber ja vaatas mulle otsa:Abby sina???Johannes saad sa meid omavahele jätta?Palun.Tänan"ütles ta kui Johannes ukse enda järel kinni tõmbas.,,Abby,Abby sa oled siin minuga!Ma ei suuda seda uskuda."
Ta tuli mu juurde ja kallistas mind.Ma ei suutnud ka seda uskuda.Ma olen Marteniga ühes toas,Ta elab minu toa kõrval.Ma olen praegu tema juures Ja ta KALLISTAB mind.Kallistasin vastu.Ta eemaldus must korraks ja surus siis oma huuled minu suule.,,Abby ma armastan sind!" ta vaatas mulle oma kutsika silmadega otsa ja ma ütlesin:,,Ja mina sind Marten"Kuna toas oli pime ja ainult laula lebav läpakas andis valgust siis läks mul päris tükkaega et leida ta huuled.Need leidnud suudlesin ma teda pikal ja kuumalt.,,Tundun et kaks üksikut ja kurba hinge on üksteist leidnud"mühatas Maarek.,,Ehk tulete sööma tuvikesed?"küsis ta naeratades ja lahkus.Kallistasin Martenit veel ja võtsin tall käst kinni ning läksime alla.,,Minu väike kollike oled.tead seda Abby?",,Kust sa seda hüüdnime tead?"küsisin üllatunult.,,Kuulsin kuidas su kasuõed sind nii kutsusid."


Tundub et ma jätan selle koha pealt pooleli.Las olla lool õnnelik lõpp kah. Abby sai oma maja tagasi.ja ta oli Marteniga õnnelik.Ma arvan. Või noh minu lugu lõppeb nii.Ma LOODAN et teile meeldis see lugu,

Autori kommentaar »

ma tean jah kahtlased nimed.Lihtsalt turgatasid pähe:D

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


punabeib

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

alice12

liiga pikk minu meelst aga oli tore jutt
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima