Teema: Lühijutud / Muinasjutud

Põder (0)

Põder

Kunagi ammu elas üks põder , kelle nimi oli Hannes . Ta oli veel väike . Nagu kõikidele lastele meeldis talle pahandusi teha . Hannesel oli kaks venda . Oli talv , aga ei olnud sugugi mitte kole ilm . Päike paistis , tuult ei olnud . Lumi oli maas . Ühel päeval tekkis Hannesel kiusatus oma vendadega puuoksi sööma minna . Kahjuks , nagu ikka põtradele meeldib , inimeste istutatud puid närima . Hannesel ja tema vendadel , kelle nimed olid Henno ja Heino , oli üks salakoht nimelt - puukool . Seepärast , et seal on ju palju inimeste istutatuid puid . See oli nagu paradiis , Seal oli mände , kuuski ja kõike muud . Juba nad olidki seal . Pidasid veel natukene , plaani kas teha pahandust või mitte , aga kahjuks jõudsid nad ikkagi lõpuks otsusele , et teevad . Jaotus oli selline: Hannes võttis männioksad , Henno seal läheduses leiduva õunapuu oksad ja Heino võttis muude puude oksad . Kui nad olid juba tükk aega närinud nägid nad selle maa omanikku – inimest . Kui inimene oli kurikaelu märganud , jooksis ta kohe püssi järele . Heino leidis veel küll , et praegu ei ole põdrajahi hooaeg , aga vennad käskisid tal minema joosta . Nad jooksid tagasi vaatamata nii kaua kui jaksasid ja veel kauemgi . Kuni nad arvasid , et oht on vist möödas . Paraku siis said nad aru , et oht on tagasi , kuna nad ei tea , kus nad on . Nad olid kusagil metsas , seal polnud pime , aga seal oli kindlasti kõhe . Kõhe sellepärast , et nad ei teadnud , kus nad on . See koht kus nad olid , oli lagendik , mitte ühtegi puud polnud läheduses . Seega ei olnud vendadel midagi süüa . Kuna õhust ja armastusest elada ei saa , pidid nad edasi kõndima , et metsa leida ja ööks peavarju saada . Vennad kõndisid ja kõndisid , kuni paistiski mets . Nad jooksid rutuga metsa ning hakkasid oksi närima . Kui kõigil kõhud täis siis kohe magamisaset otsima . Tehtigi kuuse alla sambla sisse üks pehme ase . Heino lausus küll , et jama kuusk ja jama ase , aga kuhugi mujale ka minna ei viitsi . Nii veedetigi öö sambla sees pehmes asemes . Kui hommik käes , oli esimesena üleval Henno , kes äratas loomulikult ka kõik teised . Vennad läksid hommikusööki otsima . Kui nad olid endal kõhud juba oksi täis närinud , hakkasid nad koduteed otsima . Sellepärast tekkis ka tüli . Kõik vennad arvasid , et peab minema eri suundadesse . Lõpuks tõmmati liisku . Võitis Heino , kes hakkas kohe paanitsema , et ta mõtles ümber , lähme ikka teise suunda ja muud taolist . Lõpuks oldigi teel kodu poole – vähemalt Heino meelest . Järsku hakkas Hannes Heinoga riidlema , et see pole võimalik , nad kõnnivad ainult ringiratast . Valiti Henno tee . Selle rajaga oli juba parem lugu , enam ei käidud ringiratast – vähemalt kolme põdra arvates . Siis leidis Hannes , et nad käivad hoopis ruudus ringiratast . Seega oligi nüüd viimane võimalus – Hannese rada . See oli kõige parem rada , mis neil siiani olnud oli , sest nad aina sammusid ja sammusid ja samasse kohta tagasi ei jõudnud . Järsku tegi Henno ühe baaaooooohhhh sarnase hää#!?!#use ja ütles , et sellel metsal ei olegi lõppu . Heino kohe targutama , et see ei ole võimalik kuna maakera on kuugi kujuline . Seepeale naersid Hannes ja Henno ennast peaaegu surnuks ning narrisid Heinot , et esiteks ei olnud kujundit nimega kuug ennem olemas kui Heino selle välja mõtles ... see on kuup . Teiseks maakera on hoopis kera kujuline . Heino vaidles siiski vastu . Tema olevat sellealase kõrgharidusega ning teab paremini , et kuug on kuug ja sellist sõna nagu kuub või kuup polegi olemas . Seepeale käskis Hannes kõigil maha rahuneda ja ära leppida . Võib-olla on väikevennal – Heinol isegi õigus , sest ega meie ju pole nii kõrgelt haritud kui tema . Heino oli enda üle uhke ja rääkis , et tema oskab veel prantsuse keelt ja muud sarnast . Lõpuks oli päev jälle läbi . See öö oli teistest külmem , seega pidi leidma päris sooja koha . Nii kuulutaski Hannes , et kõik pakkumised on oodatud . Sellepeale kohe Heino , et lähme õige jääauku , tema kõrgharidus ütleb , et seal kõige soojem . Vennad parandasid teda , et seal kõige külmem ja teiseks kustkohast me õige siit pärapõrgust jääaugu leiame ? Nii käskiski kõigil Henno lihtsalt vait jääda ning magama heita . Terve öö nägi Heino unes tulikuuma jääauku ning seda , et ta vennad olid selle üle meeletult kadedad . Siis ärkas ta üles ning sai aru , et ta selg meeletult valutab . Läks mööda veel natuke aega , kuni ta aru sai , et ta sipelgapesas magas ja sellepärast oligi see jääaugu vann nii kuum . Natukese aja pärast ärkasid ta vennad Henno ja Hannes ka ja leidsid , et nende elul pole midagi häda . Heino mängis nagu oma sarvedega kulli . Või veel teine võimalus - tantsis indiaani vihmatantsu . Tegelikult raputas Heino enda pealt maha sipelgaid , kes teda kogu aeg näksasid . Pärast seda oli kõigil tuju nullis sellepärast , et ei saanud kuhugi minema hakata nii katkise vennaga . Ta paranes veel natuke aega , õigemini puhkas , kuni nad hakkasidki minema . Nad jõudsid seekord õnneks sellesse kanti , kus vennad ennem olnud olid , kuid sealt oli ka veel jupp maad koduni . Nad lonkisid edasi kuni nad kohtasid ühte põdratüdrukut , kelle pärast nad kaklema hakkasid . Põdraneiu nimi oli Kristi . Lõpuks hakkasid kolm põdrapoissi ja üks põdratüdruk kodu poole marssima . Nad jõudsid õhtuks kodukanti , kus vanemad olid ennast juba pool-surnuks muretsenud . Vanemad olid samas väga hämmastunud , et Heino endale tüdruku leidnud on . Nii elasidki kõik õnnelikult kuni järgmise looni , mis neist kirjutatakse . Nagu Henno , Hannese ja Heino isa öelda armastas : ,, Lõpp hea , kõik hea ’’

Teavita ebasobivast sissekandest!