15 helesinist piparkooki (6)

Kui ma tuppa astusin, tundsin imelist piparkoogilõhna. See lõhn oli jõudnud juba terve maja vallutada. Võtsin jope seljast ning saapad jalast. Väljas oli erinevalt toast palju külmem, sest kätte oli jõudnud ju talveaeg. Jooksin kiiresti kööki, et piparkooke maitsta. Need nägid imemaitsvad välja ning lõhn oli lihtsalt vapustav, tõeline jõulutunne oli mu keha vallutanud. Ma maitsesin ühte piparkooki, ainult servast, hästi vähe. Närisin ja neelasin alla, nüüd oli mu keha piparkook vallutanud, see oli väga maitsev, ma ei ole nii häid piparkooke juba mitu aastat söönud. Seejärel hakkasin vähehaaval piparkooki süües oma tuppa jalutama. Alles toas tuli mulle meelde, et olin unustanud emale tere öelda ja teda imemaitsvate piparkookide eest tänada. Näksisin oma piparkoogi lõpuni ja jooksin ema tänama. Kuna emal oli parajasti piparkookide kaunistamine pooleli, otsustasin teda aidata. Ema palus mul kapist helesinise glasuuri võtta. Esimene piparkook, mida kaunistama asusin oli täheke. Tegin talle ilusad helesinised silmad ning triibulised püksid. Punase glasuuriga tegi ema talle suu, nina ja kampsuni. Kaunistasin niikaua kuni glasuur oli otsas. Hiljem lugesin kaunistatud piparkoogid üle ning neid tuli täpselt viisteist tükki. Jooksin oma tuppa, läksin arvutisse, msn’i ja kutsusin Sireti välja lumesõda mängima. Võtsin kandikult Siretile veel ühe helesinise piparkoogi ja tormasin õue. Talle maitses see väga ning ma tõin talle veel kaks koogikest. Lumesõda oli päris vinge, ma sain mitu korda vastu pead ja nägu, aga Siret sai seevastu kaks korda vastu kõhtu. Valus see küll ei olnud, lihtsalt lõbus. Kuna Siret oli mu parim sõber tõin toast veel kolm piparkooki, tema emale, vennale ja isale. Seejärel oli kandikule järgi jäänud veel kuus koogikest. Vahepeal istusin ma veel arvutis ja tõin endale paar piparkooki. Õhtul enne magamaminekut tahtsin ma veel üht piparkooki võtta, kuid kõik olid otsas. Samas olin ma õnnelik, et minu kaunistatud helesinised piparkoogid kõigile maitsesid.