Suvi (2)

Järsku kevad tantsima tuli,
teda vastu võttis suvi,
ka terve valvurkond teda tervitas,
mõni viisakas isegi kaabut kergitas.

Kevadeneiu kniksu tegi,
suvemees kummardas isegi,
siis algas kaunis valss,
mõnikord lõi sekka ka madal bass.

Äkki ilmad külmaks läksid,
kevad ja suvi lõpetama peaksid?
Inimesed hakkasid kurtma,
et eks see kevad ikka ära putkas.

Paljud kindlad olid,
et talv taas tagasi kolib,
aga suvemees lõpetas tantsu,
rohkem ka kevad ei astu.

Kevad oli tantsust väsinud,
suvi tal rohkem tantsida ei käsinud,
suvemees asetas kevade voodile,
natuke kosutust toodi talle.

Kevad varsti armsalt uinus,
kauaks ajaks ta unne suikus,
aga varsti peab ta tagasi tulema,
selleks peab aga end välja puhkama!

Siis, kui kõik olid juba veendunud,
et talv on tagasi saabunud,
astus õuele suvemees,
terve maailm siis ilust kees.

Küll vihuti rõõmutantsu,
küll mõni niisama tatsus,
keegi rõõmust plaksutas,
mõni etteheitvalt keelt laksutas.

Tärkasid suvelilled,
pea pistsid välja uued rohulibled,
liblikad alustasid taas lendu,
maasikavarred raskusest painduvad.

Kuid peagi tuleb sügiseneiu,
et suvemehega tantsida,
siis peab suvi valmis olema,
et taas puhkama minna.

By: -Beanbiten-

Autori kommentaar »