Twelve worlds[part 89] (8)

- - -

89.LÄBI PORTAALI

,,Tagasi?" kordasin ma. ,,Milleks?"
,,Sa pead saama kuninganna Bianchi juurde, Jäätorni," selgitas Jenyz kiirelt. ,,Sind saab sinna saata vaid lord Horeos."
,,Miks ta peab sinna minema?" nõudis järsku Carl. ,,On tal veel mingi ülesanne?"
,,Ta peab saama Mägedest relva, millega needuse ja krahvinna Ellesmera vastu võidelda," vastas Jenyz kannatamatu häälega. ,,Ja see relv asub Jäätornis."
,,Ta ju ei saa seda niisama kätte, ega?" küsis Floriina ühtaegu kibedalt ja mõrult muiates.
,,Tõenäoliselt," ütles Jenyz lühidalt. ,,Kuid see ei ole hetkel tähtis. Kes temaga kaasa tulevad?"
Vaatasin enda ümber olevaid inimesi. Vaatasin Carli voodil istuvat Samanthat. Vaatasin oma poissi, Carli, kes seisis minust paari sammu kaugusel, käed rinnal risti. Heitsin isegi pilgu Floriinale, kuid ma teadsin, et teda ma ei võtaks kaasa, kui ma saaks valida.
Järsku esitas Samantha küsimuse: ,,Aga mis saab Cristellast? Kas ta mitte ei olnud krahvinna Ellesmera abiline?"
Jenyz kehitas suhtlemisportaalis õlgu ning vastas: ,,Sellega tegeleb arvatavasti Caromonlaste Ordu. Kuid ma ei ole saanud oma küsimusele vastust." Ta kallutas pea kergelt viltu ning kortsutas kergelt kulme.
,,Mina tulen kaasa," vastas Carl kindlalt.
,,Mina ka," lisas Samantha omalt poolt.
,,Sina?" küsis Jenyz Floriina poole pöördudes, sest tema ei öelnud midagi.
Floriina ilme järgi võisin järeldada, et ta kõhkles. Aimasin, mis mõtted tema peas keerlesid. Kunagi - see paistis väga pikk aeg olevat... - olid nad kõik - Carl, tema, Cristella, Timea, Mirten, Riko - tahtnud mind oma käskija juurde viia, et mind tappa. Või midagi sellist. Kahtlesin, kas mitte Ellesmera pole nende käskija, kuid see mõte tundus veidi liiga absurdne ning ma jätsin selle mõte kõrvale.
Ilma, et ma oleks seda tegelikult tähele pannud, teatas Floriina siis: ,,Ma tulen kaasa. Neli on parem kui kolm," lisas ta siis minu, Carli ja Samantha poole vaadates.
,,Oled sa oma seltskonnaga nõus?" uuris Jenyz siis minult.
Ma noogutasin ja vastasin kindlalt: ,,Olen küll."
,,Hakkame siis minema," ütles Samantha ning tõusis Carli voodilt püsti ja tuli meie juurde.
,,Avage uus portaal," õpetas Jenyz. ,,Selle kaudu ei saa te reisida."
Carl ja Floriina noogutasid ning hetke pärast sähvatas uuesti valgus ning suhtlemisportaal hakkas aegamisi hajuma. Alguses see virvendas, siis hägustusid piirjooned ning lõpuks segunesid värvid - kollane, beež, sinine ja Jenyz'e näo värvid - ja portaal haihtus vaevu kuuldava popsatuse saatel. Hetkeks jäi alles valge suitsutaoline udu, kuid seegi kadus sekundi pärast.
,,Nii," ohkas Carl. ,,Nüüd seame me end jälle ohtu."
,,Kas me mitte seda koguaeg ei tee?" küsisin ma naeratades.
,,Alles eile - võib-olla ma mäletan valesti - olime me Cameroniga krahvinna Ellesmera vangistuses," lausus Samantha. ,,Nii et ebaloomulikke ja maagilisi asju juhtub meiega peaaegu iga päev."
,,Kuid mis Alex'st saab?" pärisin ma siis.
,,Eks ta läheb koos Cristellaga põrgusse," vastas Carl ükskõikselt. ,,Mida muud oodata?"
,,Me peaksime minema," märkis Floriina siis.
Carl noogutas ja sirutas käe aeglaselt välja. Poiss sulges silmad ning vedas näpuga läbi õhu ja ma ahhetasin, käsi suu ees. Kui Carl näpu läbi õhu vedas, tekkis õhku peenike kriips. See ei olnud tegelikult kriips, kuid see nägi nii välja. Aegamisi laienes see kitsaks lõheks, suurenes siis tasapisi, laienes veel ja lõpuks oli meie ees ovaalne, suur portaal. See oli erkrohelist värvi, särtsus samamoodi nagu suhtlemisportaal ning piirjooned olid kergelt sinakasmustad.
Carl astus kõrvale ja ütles mulle: ,,Sina esimesena."
Noogutasin, hingasin sügavalt sisse ja sirutasin käe kõhklevalt välja. Astusin veidi lähemale, et mind näppupidi portaali ei kistaks ning mõne sekundi pärast puudutasid minu sõrmeotsad portaali. Kuid mind ei kistud kohe portaali sisse ning siis torkasin ma käe randmeni sisse. Portaali sisu oli külm, veidi veniv ja tsipake limane. Jõudsin sisemust vaid sekundi tunda, kui mind juba portaali tõmmati.
Lendasin põhimõtteliselt pea ees sisse ja vuhisesin läbi erkrohelise toru, mis tegi igasuguseid ringe, sikk-sakke ja järske pöördeid. See tundus rohkem ameerika mägede rajana, kui portaalitunnelina ning mul hakkas varsti süda pahaks minema. Järsku keeras tunnel järsult alla ning tegi hästi palju ringe. Mul hakkas pea ringi käima ja ma olin just tahtmas korralikult oksendada, kui see lõppes. Lendasin portaaltunnelist - pigem ameerika mägede tunnelist - välja ja maandusin külmal põrandal. Tõstsin oiates pilgu ja nägin, kuidas minu taga Samantha samuti uperkuuti põrandale maandub ja Carl ning Floriina samuti portaalist välja lendavad, jäädes kuidagimoodi püstijalu. Ma kadestan neid, mõtlesin ma mõrult.
,,Lõpuks ometi olete te siin," kostus tuttav hääl ja ma tõstsin pilgu. Nägin enda ees - täpsemalt umbes kolme meetri kaugusel - seismas täispikkuses Jenyz'i.
,,Mhmh," pobisesin ma, ajasin end püsti ja kloppisin riided tolmust puhtaks.
Jenyz nägi välja umbes minuvanune, kuid ma teadsin, et ta on palju-palju vanem. Seda ei pidanud isegi küsima. Tüdrukul oli seljas see sama mustjashall riietus, mis koosnes pikast keebist, pükstest ja pikkade varrukatega pluusist, mis tundus suhteliselt paks olevat. Vöö oli Jenyz'el must ja tillukeste oradega. Saapad olid tüdrukul samuti paksud ja mustad ning pisitillukeste oradega kaetud.
Siis kuulsin ma samme ja nägin, kuidas hõbedaste juuste ja pika hõbedase habemega veidi kühmus mees uksest sisse astub ning meie juurde kõnnib. Tal olid sargus, lühikesed vuntsid ning kortsuline nägu.
,,Tere tulemast tagasi, Täht," tervitas lord Horeos mind. ,,Ja taas on sul ülesanne täita."

- - -

Autori kommentaar »