Twelve worlds[part 88] (6)

- - -

88.KUTSE TAGASI

Ahhetasin summutatult ning koperdasin paar sammu eemale, kuigi selle sarnaseid asju juhtus tegelikult iga päev ning see ei tohiks mind nii palju ehmatada, et ma paar sammu eemale koperdaks.
Carli ja Floriina klaasistunud pilk selgines ning see vaevu nähtav, imeõhuke klaasjas kiht oli nende silmadest kadunud. Carl pöördus kohe laigu - noh, tegelikult see polnud mingi laik; pigem midagi portaali sarnast, kuid liialt ümmargune - poole ning jälgis seda portaali sarnast asja pingsalt.
,,Mis see on?" küsisin ma siis hästi vaikselt, et Carli mõtlemist mitte segada - tema ilme oli nimelt väga mõtlik.
,,Suhtlemisportaal," vastas poiss. ,,Selle abil saab inimestega suhelda nii, et nendele ei pea helistama või nende juurde minema. Portaal jõuab enne, kui inimene ise, nii et läheb paar sekundit aega."
Minu üllatuseks ei öelnud Floriina sõnakestki. Vaatasin silmanurgast tema poole ja nägin vilksamisi tema ilmet, enne kui ta pea ära pööras. Kindlasti nägi ta minu vaatamist, mõtlesin ma mõtlikult, endiselt teda silmanurgast jälgides. Ta paistab väga terane olevat.
Järsku kuulsin, kuidas voodi väga vaikselt kriuksus ning pöörasin pilgu sinna, kust häält tuli. Nägin, et Samantha oli end voodis istukile ajanud ning piidles samuti pingsalt suhtlemisportaali nagu Carl seda nimetas. Vaatasin samuti portaali: see oli ümmargune, suur ja särtsus nagu oleks veidi elektrit saanud. Kuid mind üllatas värv. See oli selline piimjas, äärtest veidi beežikamat tooni ja keskelt veidi kollakas. Mõnes kohas oli näha ka helehelesiniseid täpikesi, mis nägid rohkem pisitillukeste laikude moodi välja.
,,Minut on möödas," ütles Carl ja ma tajusin tema häälest närvilisust. Kuid ma ei hakanud midagi ütlema, sest sain küsimatagi aru, et poiss ütles seda rohkem endale.
,,Järsku on see mingi lõks," arvas Samantha, kes istus endiselt Carli voodil; ma ei hakanud tema poole vaatamagi. Järsku Samantha ahhetas pärast väikest pausi: ,,Oi, vaadake!"
Ahhetasin samuti, kuid summutatult nagu ennegi. Portaal hakkas hiilgama ning järsku oli kedagi näha sellel portaalil või portaali sees - ma ei teagi täpselt. Järsku hakkas portaal kergelt virvendama ja sellele ilmus uusi värve: beežikas toon, tumetumepruun, rohekas toon, punane ja mustjashall. Siis ilmus portaalile inimnägu: see oli terava lõuaga, heleda näo, roheliste silmade, punakate huulte ja portaali alläärest paistis mustjashall riietus. Näol olid tumepruunid kohevad juuksed, mis täiesti vabalt õlgadele langesid. Nägu kuulus tüdrukule.
,,Jenyz," ütles Carl tasa. Kes see Jenyz veel on? küsisin endalt.
,,Tere Carl," lausus mahe hääl, mis kuulus Jenyz-nimelisele tüdrukule ning tüdruk naeratas sama mahedalt nagu ta hääl oli. ,,Kuidas läheb?"
Carl jättis Jenyz'i küsimusele vastamata ning ütles: ,,Räägi, milles asi on."
Tüdruku nägu, millel oli olnud mahe naeratus, muutus tõsiseks. Ta vastas: ,,Pimedad ajad, Carl. Meil on vaja needust võimalikult kiiresti murda, enne kui krahvinna Ellesmera ohjad oma kätte võtab. Ta ei taha needust hävitada, ta tahab seda toita Nekromantiaga, luues surnute armeesid, meelitades enda poolele Musti Lohesid ja teisigi pimeda jõuga elukaid."
Järsku kuulsin ma heledat naeru. Vaatasin jahmunult paremale ja vasakule ning mul kulus paar sekundit arusaamiseks, et naerjaks oli Floriina.
Kui Floriina oli naermise lõpetanud siis ta sõnas põlastavalt: ,,Miks peakski see krahvinna-tola tahtma needust hävitada? Muidugi ta toidab seda ja tema peab selle hävitama," lisas ta siis ning vaatas, käed rinnal vaheliti, minu poole.
,,Ei," ütles Carl väga vaikselt, peaaegu sosinal.
,,See on tema otsustada," lausus Floriina endiselt mind vaadates, kulmud kergelt kortsus.
,,Ei," kordas Carl veelgi vaiksemalt.
,,Minul tegelikult ükskõik," sekkusin ma veidi valjema häälega. ,,Mulle on ainult tähtis see, et see kuramuse needus hävitatud saaks. Milleks see üldse loodud on?" pärisin ma siis.
Kuid seekord ei vastanud ei Carl ega Floriina, vaid mulle vastas hoopiski Jenyz: ,,See needus on loodud maailma hävitamiseks, laastades ja muutes selle tasapisi aina elamiskõlbmatuks. Samuti tahab ta hävitada kaksteist maailma ja ka nende va#!?!#eja." Ta vaatas tähendusrikkalt minu poole.
Ja siis järsku tulid mulle meelde kaks mälestust. Üks oli see, kui me olime Carliga ühe draakoni - ma ei mäleta ta nime... - koopas ning mul oli selline veider unenägu, kus kõlasid igasugused sosinad. Et ma pean saama Kaheteistkümne Maailma Valit.sejaks, mingi needus hakkab hävitama maailma ja nii edasi. Teine mälestus oli see, kui ma olin haiglas ja rääkisin maoga - nagu ,,Harry Potteris" - ning pärast nägin veidrat und. Siis oli kõlanud mingisugune ettekuulutus ning sõnad tulid mulle otsekohe meelde.
,,Kui täht needusega kohtub, algab sõda.
Toimub sõda headuse ja kurjuse vahel.
Kui kähmlus lakkanud, tõusevad must
ja hõbe taevasse ja kaovad päikesepaiste taha," sosistasin ma vaikselt.
Carl vaatas arusaamatu pilguga minu poole, kuid ma ei teinud sellest väljagi. Järsku hakkasin ma sellest ettekuulutusest aru saama. Mina olen täht. Needus on needus, mis juba hävitab tasapisi maailma. Kui me kohtume algab sõda. Kuid kelle vahel? küsisin ma endalt. Kas minu ja needuse vahel või mingi teistsugune sõda?
Kuid siis taipasin ma, et algab vaimne või millegi seesugune võitlus. Minu ja needuse vahel. Hea ja kuri. Täht ja needus. Kui sõda lõppeb, siis tõusevad must ja hõbe taevasse ning kaovad päiksepaiste taha. Kuid mida see tähendas?
,,Ma saan nüüd sellest aru," oli kõik mis ma ütlesin.
,,Seda oligi vaja," vastas Jenyz. ,,See tähendab, et nüüd pead sa tulema Caromonlaste juurde tagasi."

- - -

Autori kommentaar »