Teema: Järjejutud / Noortejutud

Lihtsalt mina 5 (0)

Maja tundus seest palju ilusam kui väljast. Ilmselt oligi see nii mõeldud, et igaüks sinna sisse kolama ei läheks. Kõik oli üsna vanamoodne, kuid siiski nägi ruum välja hoolitsetud ja kena. Seal oli veel inimesi. Nad ei oleks mind justkui isegi tähele pannud. Otsustasin, et ei tee sellest välja. Kõndisin Karliga esimesest toast läbi. Me sammusime koridori. Jalutasime mööda seda edasi, kuni jõudsime ukseni, kust sisse astusime. Toas oli kohe näha, et keegi elab seal: voodi oli sassis, ühel toolil vedelesid riided ning riiulitel seisid mõned pildid.
Karl:,, See on minu tuba. Kas meeldib?”
Ma ei teadnud, mida öelda, kuid lõpuks laususin:,, Ja päris kena on. Kas sa lihtsalt tahtsidki mind külla kutsuda? Kes need inimesed seal olid? Miks sa sellises kohas elad? Miks kõik siin nii vanamoodne tundub? Mis koht see selline on? Mida te siin teete?” Küsimused paiskusid mu suust välja, kogu see asi tundus nii imelik.
Karl hakkas rahulikult rääkima:,, Kõik omal ajal. Ma räägin sulle kõigest. Esiteks pead sa teadma, et sa pole nagu teised. Sa oled eriline. Mulle anti ülesanne sind siia tuua ja kõigest sellest rääkida, mida ma ka kohe teen. Luba mulle, et kuulad mind lõpuni.”
Mu sees keerles palju küsimusi, kuid teadmine, et ta mulle kohe kõigest räägib rahustas mind.
Mina:,, Jah loomulikult kuulan ma sind ära. Võid alustada.”

...

Lugu jätkub siin: "Lihtsalt mina 6" »

Teavita ebasobivast sissekandest!