Teema: Järjejutud / Noortejutud

Miks Mitte? #2 (0)

Eelmises osas:
Sel suvel ütlen ma ''Miks mitte?'' kõigile võimalustele, mis tekivad. Sel suvel ma lõpuks teen ka midagi huvitavat.

Viimane aeg jalga lasta.
Nüüd on vaja teha vaid üks samm - see saatuslik samm bussitrepi esimesele astmele. Loodan, et ma seda otsust ei kahetse.

Ashley, märgates, et buss lõpuks sõitma hakkas, tuli mulle veidi lähemale ja sosistas:
''Tead, Jas, mul jäi üks asi sulle enne rääkimata...''

Miks ma selle peale varem ei mõelnud?? Ashley teeb kogu aeg niimoodi. Moosib mu ära, paneb mu mingit asja tegema ja just siis, kui ma enam tagasi pöörduda ei saa, räägib ta, mis supi sisse ma nüüd tema pärast sattunud olen.

''Ashley, sa teed nalja. Ära ütle mulle, et sa jälle keerasid mingi supi kokku,''
''Ei-ei, mina ei teinud midagi. Lihtsalt et... su crush on ka siin bussis.''
''MIDA?'' ma peaaegu karjusin -
''Sssshhhh!'' sosistas Ashley.
''Kas sa oled hull peast või?'' rääkisin ma edasi, nüüd juba vaiksemalt, ''sa tead ju, et ma poleks tulnud, kui sa oleks seda varem öelnud!''
''Just nimelt, sellepärast ma ütlesingi alles nüüd,''
Pööritasin silmi. ''Mul pole sihukest jama vaja, nüüd ma ei saa isegi rahulikult laagris olla - vähe sellest, et ta käib meie klassis ka veel - ma just arvasin, et suvel saan veidi rahulikumalt hinagta ja ei pea koguaeg temaga samas ruumis viibima, aga ei - laagris ka pean kogu aeg vaatama mida teen ja mida ütlen, sest tema on siin... suur tänu, Ashley! Tõesti!''
'''Just-just, sa peaksidki mind tänama. Saad aru, ma andsin sulle praegu temaga võimaluse,''
Raputasin pead ja vaatasin teisele poole, aknast välja. Istusime niimoodi natuke aega vaikides ja Ashley pani kõrvaklapid pähe. Tegin siis sama ja vaatasin mõtlikult muusikat kuulates aknast välja. Põllud ja metsad möödusid kiirelt bussiaknast, nüüd on juba hilja tagasi pöörduda...

Jõudsime kohale ja kogu rahvas hakkas bussist välja voolama. Välja tulime ka meie Ashleyga ja nii, kui bussilt maha saime, märkasin kohe - seal ta ongi. Kristo seisis seljaga meie poole ja rääkis kahe teise poisiga.
''Kus meie tuba on? Lähme ruttu, ma ei taha, et ta mind näekls,'' sosistasin Ashleyle.
''Misasja sa ajad, point selles ongi, et ta sind näeks ja meiega rääkima tuleks,''
''See veel puuduks,'' ütlesin mina ja krabasin Ashleyl varrukast, vedades teda laagri juhendaja poole, kes kätega vehkides karjus, et me kõik tema juurde koguneksime.

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!