Teema: Lühijutud / Armastus

Domonic ja Skylar (0)

Tsau ma pole vist jah kaua aega midagi enam siia kirjutanud ja mõtlesin et annan teile veel õhe oma lühijutu. Lugege see läbi või mitte, eks ise teate. Ma ei jätka hetkel oma pikemaid jutte, kuna pole aega koolipärast, sest on loovtööga tegemist või mul pole lihtsalt mõtteid enam, ma küll jätkan kirjutamist, aga ma ei pane oma pikemaid jutte siis üles.
Kommenteerige ja hinnake palun. Muah.
Olete parimad. XX

Dominic vajus mu kätte vahele pikali. Tema keha oli külm ja elutu, kuid sügaval sisimas ma teadsin, et ta on elus. Ta peab olema. Ma ei tea mida ma ilma Dominicuta teeksin.
Külmad pisarad valgusid mu silmadest, haarasin poisi keha ümbert kinni ja kiikusin tema pea minu süles edasi-tagasi. Ma ei ole nõus temast lahti laskma, tehku mis tahavad. Vere laik oli meie ümber suur ja see määris mu riideid. Suur haav oli Domikicu rinnal ja sealt voolas välja punast. Mustad juuksed olid ta näo ligi ning katsid tema silmi, millest ma kunagi küllalt ei saa.
,, Palun Dominic tule tagasi!’’ sosistasin keset lärmi. Meie ümber käis ikka veel püssipauke ja karjatusi, aga ainuke millele ma saan tähelepanu pöörata on Dominic. Tema elutu keha ei liiguta ja ma vaevu näen tema hingamist.
,, Sa ei saa mind niimoodi jätta!’’ läksin tema näo lähedale, et seda vaadata ja imetleda. See ei saa veel lõpp olla!
,, Skyal mine palun! Sa saad surma. Dominicu pole enam,’’ karjus keegi mu kõrval, aga ma ei tea kes. See hääl oli tuttav, aga mu aju ei töötanud hetkel sujuvalt, et midagi aru saada. Surusin oma lauba vastu Dominicu oma ja tõmbasin sisse tema kanget suitsu ja vanilje vahepealset lõhna. Miks see ei võinud mina olla, kes kuuliga pihta sai? Dominic ei väärinud seda. ,, Palun tule tagasi mu juurde. Ma teen ükskõik mida, et sind tagasi saada. Dominic ma armastan sind nii väga, tule tagasi!’’ sosistasin talle vaikselt. Tema jumalik nägu oli mu käte vahel ja ma ei kavatse mitte kunagi tema siidisest nahast lahti lasta.
Tema rohelised silmad olid kinni ja hetkel nägi täislikult kulmukohal olevat armi, mille ta sai kui mind esimest korda kaitses oma sõprade eest noh nüüd siis ekssõprade.
,, Skylar tule sa pead minema. Asjad lähevad kohe koledaks ja oleks parem kui sa koos lapsega siit elusalt välja saaksid,’’ karjuti minu kõrvalt. Keerasin pea kõrvale ning vaatasin altkulmu otsa tumedatele silmadele, mis läikisid pisaratest. See oli Kristi.
,, Ma ei kavatse mitte kuhugi minna ilma Dominicuta,’’ ütlesin talle ja pöörasin ennast tagasi Dominicu poole. Tema hingamine oli raske ja veri oli igal pool, ma ei saanud teda niimoodi jätta. Ma isegi ei saanud hüvasti jätta!
Külmad pisarad olid Domincu verise pluusi veel märjemaks teinud ja nüüd nägi see välja nagu keegi oleks ta peale mahla ajanud. ,, Palun kallis ava oma silmad ja tule mu juurde tagasi. Ma ei jätta sind siia. Ma teen ükskõik mida, et sa tagasi tuleksid! Ma vaatan isegi neid tobedaid sõja filme ja ma teen sulle süüa ning me ei pea kogu aeg star warsi vaatama. Lihtsalt tule tagasi kallis!’’ muutus mu nutt suuremaks ja mul oli juba raske rääkida. Lärm meie ümber oli vaiksemaks jäänud ja Kristi sikutas mind ikka veel eemale kuid ma ei andnud alla.
,, Tule ma kuulsin politseid või kiirabi. Me peame ära minema. Dominic oleks seda tahtnud, sul on nüüd laps ja sa pead tema ja enda pärast tugev olema. Tee seda Dominucu pärast,’’ üritas Kristi mu meelt muuta, aga seda ei suuda miski.
Oota, kas ta ütles kiirabi? Langetasin Dominucu pea kiiresti maha ja tõusin püsti. Väljapääs oli mu seljataga nii, et pöörasin ümber ja jooksin kiiresti välja

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!