See ongi nii (2)

Kevadkonsert koolis.

Palju õnne mulle!! Ma pidin kahe päevaga viie salmilise luuletuse pähe õppima. Ja täna on esinemine. Saal on rahvast pungil. Varsti on minu kord. Poisid naeravad, et mul läheb niikuinii sassi. Eks ma arvan ise seda sama, sest mul on selline tore tuju praegu ja tavaliselt lõpeb see sellega, et kõik läheb nii nagu see minema ei peaks.
Okei...Hingame sügavalt sisse......ja välja. Nüüd lavale.

Jah...mul läks paar sõna meelest ja sinna tekkis 10 sekundiline paus. Pärast istusime viiekesti akna juures eemal rahvamassist. Karl(ta meeldib mulle) tahtis hüpata aknast ühele madalamal olevale katusele ja sealt alla. Hoidsin aken kinni.

Karl:'' See nii lebo ju''

Lõpuks kadus see mõte talt peast. Hakkasime koju minema. Aga ennem pidid poisid mingi vana koolimaja redelist üles ronima. Karl oli päris kõrgel kui keegi vana koolimaja seest vastu akent toetas. Karl hakkas kiiruga alla tulema. Jooksime kuni Klausil tuli meelde, et ta tuli rattaga ja ta peab ratta järgi minema. Jäime siis Karliga kahekesti ootama.

Karl:'' Miks sa mul hüppata ei lasknud?''
Mina:''...Sest ma ei tahtnud näha tagajärge.''
Karl:'' Tagajärjed on alati head vahel''
Ja ta naeratas.
Karl: '' Ma tean miks sa ei lasknud mul hüppata.''
Mina:''Ei tea sa midagi''
Karl:'' Tean küll''
Mina:''Nuhhh? Miks sis?''
Karl:'' Sest sa meeldid mulle.''
Mina:'' Veits valesti ei ütelnud w?''
Karl:''Ei, sest see ongi nii''

Piiks...Piiks
Klaus saatis sõnumi:'' Paps tuli järgi ja te ei pea mind ootama''.

Karl(ma meeldin talle) saatis mind koju. Kallistasin teda ja sosistasin:'' Sa meeldid mulle ka''. Karl sosistas vastu:'' Veits valesti ei öelnud w?''
Mina:'' Ei, sest see ongi nii''

Autori kommentaar »