Erialist ei pruugigi kunagi raha kätte saada ({{contentCtrl.commentsTotal}})
Tavapäratult kõrgeid intresse lubanud Hoiu-Laenuühistu Erial on peatanud väljamaksed, esialgu 4. märtsini. Kuna aga ühistu liikmed on sellega liitudes sisuliselt kõik õigused ära andnud, ei pruugi neil olla ühtegi hooba oma vara tagasisaamiseks.
Detsembris selgus paljudele Eriali liikmetele, et hoiu-laenuühistust väljamaksed ei toimu. Kui nad hakkasid pärima, siis viitas ettevõtmine politseiuurimisele seoses ühistuga seotud isikutega. Kahtlustuse kohaselt omistasid Eriali asutaja Ilja Dyagelev ja juhatuse liige Daniela Dalberg-Dyageleva ning nendega seotud isikud Eriali vara ja näitasid ühistu omakapitali suuremana kui see tegelikult oli.
Kahtlustus ja sellega seotud meediakära tõi kaasa niinimetatud pangajooksu. Olukord, kus likviidseid vahendeid ei jätku, et nõudeid välja maksta, oleks ükskõik millisele vara kaasavale ettevõttele keerukas. Samas Erial on kaasatud vahendid laenanud juhtkonnaga seotud ettevõtetele, rahastamaks nende kinnisvaraprojekte. Kinnisvara ei ole kõige likviidsem vara.
Eriali juhatuse liige Oleg Laidinen ütles ERR-ile, et lähtuvalt volikogu otsusest peatas Erial väljamaksed 4. detsembrist kolmeks kuuks. Eriali põhikirja kohaselt on volikogu ühistu liikmeid esindav organ, kuhu kuulub 20 inimest. Need 20 inimest valib sinna ühistu üldkoosolek, kus igal liikmel on hääl.
Tegelikult Eriali liikmed mingil üldkogul ei osale ja mingi volikogu koosseisu üle ei otsusta. Õhtuleht avaldas juba möödunud aasta suvel dokumendid, kuidas Erialiga liitujad pandi fakti ette, et raha investeerimiseks tuleb allkirjastada volitus.
Dokumendiga saab Eriali juhatus ühistu liikmeid esindada absoluutselt kõikides küsimustes. Seega on üldkoosoleku valitud volikogu otseselt juhatuse kontrolli all. Nagu ka volikogu valitud nõukogu, mis on justkui juhtkonna ametisse valinud.
Uue liikme antud volitus on tähtajatu ja selle esitamise nõue tuleneb Eriali põhikirjast. Põhikirjas on ka punkt, mis ütleb, et Eriali juhatus võib ühistu liikme välja visata, kui ta peaks oma volituse tagasi võtma.
Eriali konkreetsetest plaanidest juhatuse liige rääkima ei soostunud. "Mina teen kõik, mis on võimalik selleks, et stabiliseerida olukorda. Teeme restruktureerimist. Teeme muudatusi. Ma teen siseauditit. Kõik selle jaoks, et stabiliseerida olukorda. Kui ma poleks tundnud vastutust hoiustajate ees, ma oleks ka juba ära läinud, sest ma olen samasugune töötaja," ütles Eriali juhatuse liige Oleg Laidinen.
Küsimusele, kas Eriali vara kantimises kahtlustuse saanud juhatuse liige Daniela Dalberg-Dyageleva jätkuvalt kontoris kohal käib, vastas ta eitavalt.
"Kontoris ta kindlasti ei käi," ütles Laidinen. Äriregistri andmetel Dalberg-Dyageleva jätkuvalt juhatuses.
"Me praegu tegutseme reorganiseerimisega. See kõik võtab aega, sest on olemas oma protseduurid põhikirjas," lisas Laidinen.
Küsimusele, kas 4. märtsist hakatakse väljamakseid tegema, vastas Laidinen ebamääraselt. Samuti ei tahtnud ta öelda, kas arvestades võrdlemisi kõrget raha väljavõtmise huvi, selleks ka likviidseid vahendeid oleks, praegu välja käidud kuupäevaks.
Küsides, et kui vahendeid ei ole, siis ju väljamakseid teha ei saa, Laidinen taas konkreetselt ei vastanud. "See on kõik hüpoteetiline. Me teeme kõik selleks, et tagada hoiused. Me töötame selles suunas," rääkis ta.
Samas ei ole maksete taasalustamine 4. märtsil kuidagi kivisse raiutud. Sama volikogu, mis on juhtkonna kontrolli all, võib vabalt väljamaksete peatamist pikendada. Ka Laidinen tunnistas, et teoreetiliselt on selline võimalus olemas.
Hüpoteetiliselt oleks võimalik ühistu liikmetel, keda Laidineni sõnul on 1700, juhtkonnale antud volitus tagasi võtta, seejärel korraldada ühistu koosolek ja häälteenamusega uus juhtkond valida. Reaalselt ei oleks selline kiire organiseerumine usutav. Lisaks saab praegune juhtkond protsessi pidurdada, visates volituse tagasikutsujad ühistust välja.
Inimesel, kes soovib oma raha Erialist kätte saada, võiks ka tekkida mõte ühistust lahkuda. Kuid põhikirja alusel ei oleks ka see lahendus. Kuigi inimesel on Erialist lahkudes õigus osamaks tagasi saada peaks ühistu selle välja maksma kuus kuud pärast majandusaasta lõppu - täna lahkudes 2022. aasta juuni lõpus.
Aga juhatus võib raha lahkujale tagastamist lõputult pikendada. "Juhatusel on õigus osamaksu tagastamise perioodi pikendada kui osamaksu tagastamine seab ohtu ühistu usaldusnormatiivide täitmise ja majandusliku jätkusuutliku tegevuse," seisab Eriali põhikirjas.
Seega kui Eriali juhid otsustavad raha väljamakseid pikendada, siis on neil selleks olemas kõik volitused. Ühistuga liitunul ja kuni 12-protsendist tootlust lootnul ei ole hoobasid Eriali midagi tegema sundida. Ka Erialist lahkumine ei suurenda võimalust vara kätte saada.
Väljapääs võib olla raske
Soraineni vandeadvokaadi Carri Ginteri hinnangul võibki, kõik volitused kellelegi teisele edasi andes, olla keerukas näiteks hoiu-laenuühistust raha tagasi saada.
Samas ütles Ginter, et üks lahendus võiks olla apelleerida ebaseaduslikele tüüptingimustele, mis võivad osutada tühisteks.
Kuid selleks, et saada siduv otsus tüüptingimuste tühisuse osas, tuleb inimesel endal võtta ette kohtutee. Vaidlus võib kesta aastaid ning selle tulemus ei ole kunagi lõpuni ennustatav. Kuigi inimesel on võimalik ka küsida esialgset õiguskaitset, ei pruugi kohus seda anda. Viimaks ei pruugi kohtuvõit tähendada vara tagasi saamist, kui ettevõtmine selleks ajaks varatuks on muutunud.
"Tarbijate kollektiivset huvides võib selle ristiretke enda kanda võtta ka tarbijakaitse," ütles Ginter.
Eriali taust
Hoiu-Laenuühistu Erial on kasvanud säravate reklaamidega kõrget tootlust lubades ülikiiresti. 2018. jaanuaris asutatud ühistu oli esimese tegevusaasta lõpuks kaasanud juba 6,5 miljonit eurot hoiuseid. Teiseks tegevusaastaks juba 17,2 miljonit eurot. Intressimääraga 9-12 protsenti aastas, enamus sellest kuni aastase tähtajaga.
Viimase aasta tulemused ei ole avalikud ja juhatuse liige Oleg Laidinen ka ei soostunud neist rääkima.
Mõlema avaliku tegevusaastaga näidati kasumit. Asutamisaastal ligi 80 000 eurot ja ülemöödunud aastal 137 000 eurot. Seda tavapäratute tuluridadelt – 2018 müüdi 450 000 euro eest intellektuaalomandit ja 2019 juba 1,4 miljoni euro eest, majandusaasta aruande alusel Küprosele. Intellektuaalomandi müügita oleks ettevõtmine olnud kahjumis.
Hoiu-Laenuühistu Erial juhatusse kuuluvad Oleg Laidinen, Erik Margijev ja Daniela Dalberg-Dyageleva. Neist viimase vastu on alustatud ka kriminaalmenetlust. Samas menetluses on kahtlustatav ka Eriali asutaja ja endine juhatuse liige Ilya Dyagelev. Dyagelev on varem kandnud ka nime Ilja Birev ja Ilja Morozov. Teda on varasemal karistatud kriminaalkorras käibemaksupettuse eest.
Dyagelevile esitati kahtlustus möödunud aasta 10. novembril muu hulgas politsei- ja piirivalveameti sisekontrollibüroo töötajale altkäemaksu andmises. Lisaks kahtlustatakse teda koos Daniela Dalberg-Dyageleva ja Daniel Nevskyga kinnisvaratehinguid kasutades suures ulatuses Eriali valduses oleva raha omastamises.
"Menetluses kogutud andmete kohaselt ei tegutsenud juhatus hoiustajate huvides. Silmas peeti Eriali asutaja, Ilya, ärilisi huvisid. Osa hoiustajate raha paigutati temaga seotud ettevõtetesse, seda mitte investeerimiseks, vaid omastamise eesmärgil. Hoiustajatele tasuti intresse uute hoiustajate sissemaksete arvelt," ütles keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Leho Laur novembris.
Eriali enda andmetel on hoiustajate kaasatud raha 80 protsenti edasi laenatud Erialiga seotud kinnisvaraettevõtmistele, mis peaksid kõrge intressiga sisse võetud raha tagasi tooma.
Toimetaja: Anvar Samost
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.