Fellisja esimene armastus 9.osa (2)

Äkki lähme ujuma? Küsis Horces.



Minugipoolest! Vastasin mina. Mul läks lausa meelest ära, et ma ujuda ei oska. Jõudsime järveäärde. Ma läksin kabiini ja panin trikoo selga. Kui ma kabiinist ära tulin, läks Horces kabiini. Me hüppasime vette. Tegelikut ma oskan natukene ujuda. Ma ujusin siis seal koos Horcesega. Ma unustasin ära, et mul pole ujumisrõngast ümber ja jätsin hiljem käed ja jalad paigale. Ma vajusin loomulikult veepõhja. Seal oli nii sügav ja ma ei saanud kuidagi välja. Nüüd tuleb küll surm, mõtlesin endamisi. Kaldani ma nagunii ei jõua. Ma istusin seal juba 5 minutit, aga ikka polnud ma ära uppunud. Horces hakkas juba muretsema. Ta hakkas mind välja tirima, aga kukkus ise sisse. Ma võtsin oma jõu kokku ja tõstsin Horcese paadisillale, kust me ennem vette olime hüpanud. Jooksin veeall kaldle ja ronisin Horcese kõrvale. Kuidas sa ära ei uppunud?? Küsis Horces imestunult. ilmselt see värk, mis minuga eile juhtus.... Arvasin mina. Hüppasin veealla ja jautasin seal all natuke. Siis tulin veest välja. Aga miks sa mu ära ajasid sealt majast? Mina oleksin ju kah niimoodi võimed saanud! Karjus Horces. Aga see teekond oli eluohtlik! Vastasin mina. Ei usu! Käratas ta. Siis ma rääkisin kogu oma teekonna ära. Lõpuks sai ta aru, et ma poleks isegi tohtinud sinna rajale minna, aga pole midagi parata. Võtsin oma taskust ühe nätsu, pistsin nätsu suhu, puhusin nõtsumulli ja lendasin õhku. Hiljem näeme! Hüüdsin talle ja lendasin minema. Mulle tuli vastu üks mu klassikaaslastest, see kes õlut joob ja mulle peksa annab. Jou beib, tahad käima hakata? Küsis too klassivend ülbelt. Ei soovi! Ütlesin rahulikult ja kõndisin edasi. Ta andis mulle vastu põske ühe laksu. Õnneks suutsin ma pisaraid tagasi hoida. Ta hoidis mind kinni, surus mind vastu seina ja suudles vägisi. Aga ma hammustasin teda ÕNNEKS. Ta alles sai mu käest. Kõndisin rahulikult minema. Ta võtis mu veelkord kinni. Nüüd viis ta mind ühte majja. Ta sidus mind toolikülge ja suudles jällegi vägisi. Ma armastan sind! Ütles ta ja suudles edasi. Mina sind mitte! Ütlesin talle ja virutasin talle vastu põske. Hammustasin oma võimetega nööri katki ja hüppasin toolilt maha. Oma õuduseks mõrkasin, et majal pole uksi ega aknaid. Majal pole ainult katust peal. Võtsin nätsu ja puhusin nõtsumulli. Lendasin majast välja. Tal oli seal vist mingi salaväljapääs. Õues märkasin ma teda. Maandusin täpselt tema kõrvale. Eino ausalt kah, ma armastan sind! Ütles ta. Järsku ma avastasin, et ma oskan mõtteid lugeda. Sain ta mõtetest teada, et ta tõepoolest armastab mind. Tahad käima hakata? Küsis ta veel. Ma mõtlen veel. Sa oled meie klassis tegelikult kõige kuumim poiss. Kõik meie klassis armastavad ainult sind. Ma mõtlen veel, äkki hkkangi sinuga käima! Ütlesin talle mõtlikult. Ta mõtetest oli lugeda ''Felly, palun nõustu!''Kle, ma mõtlesin natuke. Ma isegi võiks hakata, aga nagu sa tead, põgenesin ma kodust. Ma elan nüüd siinkandis janii. Ütlesin ma, kui olin nata mõelnud. Aga mina kolisin kah perega siiakanti! Vastas see klassivend. Ta nimi on muide Yahoo. Siis võibolla isegi võiks hakata käima. Aga anna mulle päev mõtlemisaega! Ütlesin talle. Ta noogutas vaikselt. Lendasin nätsumulliga veekogu äärde. Horces oli ikka veel seal. Mul oli veel trikoo kah seljas ja ma sulpsasin vette. Tsau jälle! Ütlesin mina. Tema vastas sama. Tead kah, et me oleme sinuga kõigest sõbrad? Küsisin Horcese käest. Ei teadnud, aga miks ainult sõbrad? Küsis ta. Ma ei tea, aga ma arvan, et mul on juba üks teine boyfriend. Ütlesin talle. No siis jah, saan aru küll! Vastas ta solvunult. Aga ma pean minema, tsau! Hüüdsin talle ja kihutasin oma nätsumulliga minema. Jõudsin Yahoo juurde. Jou beib, mõtlesid meie jutule? Küsis ta. Jah, aga palun ära kutsu mind niimoodi! Ütlesin ma. Ok, aga mis vastus on? Oli Yahoo elevil. Hakkame käima! Vastasin rõõmsalt. Tore! Vastas ta. Aga palun käi oma koolis edasi, kuna ma käin ikka veel samas koolis! Ütles ta. Oki ma üritan, aga kas sa saad mind autoga viia? Olin ma nõus.


Jätkub....