Koll imedemaal (2)

Tere lugeja!
Mina olen kollitüdruk Shamdoora , kutsuge mind Samiks.Ma tean et Sam kõlab natuke poisilikult aga vahet pole.Tahan teile rääkida sellest , mis minu laua all toimub.Ise ma pole sellest veel küll selgust saanud ega ilmselt ei saagi aga räägin teile ikkagi selle loo ära. Nii et eelmine suvi juhtus nii.
Kolliema kartuntiska ütles mulle et ma pean oma laua aluse ära koristama. See on ju enesest mõistetav sest et see oli sassis . Kui ma seda tegema läksin siis ma ei tea mis minuga juhtus aga korraga ma poolnud enam lihtsalt seal. On ju täiesti ebanormaalne satuda laua all oles külma ja paksu talvisesse metsa. Aga just nimelt see minuga juhtuski. Ma olin metsas. Mina ,Sam , kes ma polnud kordagi üksi metsas käinudki ja veel vähem pimedas ja talvel. Ma soovisin et ma leiaksin kuskil sooja koha kuhu uinuda sest korraga olin ma väga väsinud. Soov läks täide ja minu ette ilmus maja. Majast tuli kisa ja hea soe toidu lõhn. Koputasin , kuid keegi ei avanud. Koputasin veel , sest on ju ebaviisakas lihtsalt majja sisse tungida.Lõpuks tuli tegi üks härra ukse lahti ja lasi mu sisse. Kõik jäi korraga vat. Ma silmasin krõlle. Neid kelle eest oli mind juba 2 kuud hoitud , sest krõllidele maitsesid väga 2 kuused ja nooremad kollilapsed. Ma tundsin et lähen kohe sinna potti , kus tuli ennem see isuäratv lõhn. Ei see ei ole mu saatus otsustasin. Jooksin majast välja kari hullunuid ja näljaseid krõlle enda järel. Soovisin et saaksin kuskile kus oleks soe , hea ja kus ma saaksin uinuda , sest jooksmine väsitas ind veelgi . Kuid soov ei täitunud. Ma kukkusin maha ja jäin magama.
Kui ma silmad järgmisel päeval avasin oli mu ümber kõik valge. Nagu metsas ainult et soojem valge. Minu ümber hõljus ringi mitmesuguseid haldjalisi. Kui ma küsisisin neilt kus ma olen vastasid nad et ma olen taevas . Ei. Ma hakkasin nutma , sest ei tahtnud veel surra. Rahune ütlesid nad. Ma otsisin väljapääsu aga se maailm oli ju lausa hiiglaslik . Maja kus ma viibisin oli ka hiiglaslik . Ingel kes kusagilt välja ilmus kattis terve mu vaatevälja.Korraga ma langesin ja kõik muutus nii suureks ja tolmuseks ja halliks .
Taaskord silmi avades avastasin ma ennast väiksest august. Ma hüüdsin ema appi aga teda ei tulnud . Hüüdsin veel ja siis tuli suur ja kohutavalt paks kollinaine.Ta vaatas alla ja siis korraga tundsin ma ta näo ära . See oli minu ema. Ta võttis mu prügikastist välja kuhu ma olin kukkunud .Nüüd olen jälle oma pisikeses maailmas tagasi.

Autori kommentaar »