Eelmises osas : Kuni keegi koputas meie uksele, Merit jooksis avama ja kiljatas.................
Kiljatusele järgnes püssipauk. Mida Meriiit: karjusin ma üle maja ja jooksin Meriti juurde, ta oli verine ja see veri tuli otse kõhust, eii keegi lasi teda. Merit palun ära mine, Merit ma kutsun kiirbi: rääkisin ma temaga ise valades pisaraid nagu hull, ma jooksin ruttu helistama....
Me olime juba haiglas sees. Mina, minu isa, Kerli ja Meriti isa. Me ainult ootasime ja ootasime, ma pidin krambid saama, see ei saanud ju tõsi olla mis on. Järgmiselt tuli aeglaselt ja sellise kahtlase pilguga meie poole üks arst. Ma ei tahtnud, et ta tuleks, sest kardsin niiväga. Tere, mul on teile üks hea ja üks halb uudis, Merit on elus, aga väga väga ohtlikus olukorras, kui peaks midagi juhtuma võib ta surra, kuuli eemaldasime me ruttu, kuid see oli läbinud ohtlikke piirkondi, me ei tea veel üldse, kas Merit elab selle üle või ei: rääkis arst vägagi liigutavalt, ma puhkesin nutma ( kuigi ma juba nutsin koguaeg ) ja jooksin siis vetsu. Ma vaatasin peeglisse ja vaatasin ennast, ma mõtlesin, et miks just minuga nii peab juhtuma. Kuigi see oli naistevets ja kedagi ei olnud seal ( õnneks ) siis tuli ...
koobas.hobune.stream
x 0
x 0
x 1293
x 0
x 1
