SEEBIVABRIK

postitas: svea1 - 10.08.2009, 2009-08-10 14:48, loetud: 606x

Ühel ööl tuli sula, sadas lörtsi ja hangede küürud vajusid lössi. Öösel aga puhus põhjatuul ja hommikuks olid taas külmapoisid kohal. Selle Ilmataadi väikese nalja tulemusena oli Laane kuuri ette tekkinud väike jääga kaetud loik.
Laane kõndis loigu veeres ja mõtles. Kui Tiiu kohale jõudis, ütles Laane:
„Meil tuleb hea mäng. Hakkame mängima seebivabrikanti.“
„Mismoodi?“ küsis Tiiu.
„Aga nii, et hakkame jääst igasuguseid seebitükke murdma. Teeme ümmargusi ja neljakandilisi, nii nagu ostja soovib. Sina oled ostja ja mina müüja.“ „Tore. Ma tulen,“ ütles Tiiu ja astus seebipoodi. „Ma sooviksin oma vannituppa neljakandilist seepi,“ ütles Tiiu.
„Otsekohe saate selle, see on Euroopa parim seep. Vaadake, see paistab läbi – te näete läbi selle seebi oma ihu ja saate oma musti kohti hõõruda,“ ütles Laane neljakandilist seepi ulatades.
„Mul polegi musti kohti,“ turtsatas Tiiu.
„Aga võib-olla teie lastel on. Teate, lapsed ju hullavad poris,“ lausus Laane.
„Jah, teil on õigus. Ma võtan selle oma lastele,“ oli Tiiu nõus.
„Aga nüüd teeme nii, et sa oled pirtsakas daam, kes tahab ümmargust lõhnaseepi,“ pani Laane ette. „Kust sa lõhna võtad?“ küsis Tiiu umbusklikult.
Laane ei vastanud.
„Tule ja ole pirtsakas daam,“ kamandas ta.
Tiiu tuli kikivarvul (kõrged kontsad ju!) ja ütles peenikese häälega: „Ma sooviksin lõhnaseepi.“
Laane keeras selja, krõpsutas natuke ja ulatas siis Tiiule soovitud seebi.
„Nuusutage!“
„See tõesti lõhnab!“ imestas Tiiu.
„Kuule, sa pidid pirtsakas olema,“ tuletas Laane meelde.
„Ah, lõhn või midagi, ma soovin lillelõhna,“ piiksus Tiiu.
„Kohe otsin,“ ütles Laane ja kohmitses oma seebivarude kohal. „Palun, siin on teile lavendel, kauneim lillede seas ja võluvaima lõhnaga. See seep avab teile losside uksed.“
Tiiu nuusutas ja küsis hariliku häälega: „Kuidas sa seda tegid?“
„Väga lihtne, näe, mul on taskus kaks pudelit meie vannitoa riiulilt, tilgutasin seebile ja oligi lõhnaseep käes,“ seletas Laane.
„Tead, teeme nüüd nii,“ jätkas Laane, „et on kolm seepi: pasteediga, vorstiga ja juustuga. Ja ma lasen Ronaldi välja.“
Roland oli Laane foksterjer.
Laane tõi külmkapist „lõhnaained“ ja lasi siis Ronaldi seepe nuusutama.
Ronald tõmbas korra ninaga ja limps-limps olid pasteet, vorst ja juust kadunud. Siis nuuskis ta veel pasteediseepi ja raks-raks sõi sellle ära. „Ärge imestage, härra Ronald, kui hakkate nüüd mulle välja ajama,“ ütles Laane ja mõlemad tüdrukud pahvatasid naerma.
Ronald aga tormas plangu äärde möödujaid tervitama.

Märksõnad: seep  lumi  kulmapoisid