Kurb ://

postitas: marii123 - 28.01.2009, 2009-01-28 17:54, loetud: 487x

. Aga elu polegi ainult õnne täis .. Lugege , mõelge ning hoidke neid inimesi , kes on teile kallid . Kunagi ei tea millal on aeg neil minna ....





See oli suve algus , juuni keskpaik kui ma ei eksi . Laurale oli külla tulnud ta parim sõbranna . Laura vanemad olid aga ära reisil nädal aega . Laura ja Kristi olid parajasti diivanil telekat vaatamas , kui äkki haaras Laura Kristilt käest ja tiris ta välja . Kristi ei mõistnud midagi vaid jooksis kaasa . Nad mõlemad naersid . Laura ei selgitanud sõbrannale , kuhu tal on plaanis minna . Ta vaid ütled : " Tule , ma näitan sulle midagi ! " . Lõpuks nad jõudsid sihtpunkti . See oli vapustav vaade . Sealt kalju servalt oli näha ilusat merd , päike oli juba looja läinud , ning soe suvetuul sasis nende juukseid . Mõlemad tüdrukud seisid vaikides ja imeteldes merd vaikselt kalju serval . Nad seisid arvatavasti pool tundi , võibolla isegi tund , keegi ei oska enam seda täpselt öelda .

Nad nägid langavet tähte . Mõlemad neiud pigistasid silmad kokku ja soovisid soovi .

Veidi hiljem pöördusid tüdrukud tagasi Laura poole . Kristi pakkis kokku oma asjad ja hakkas vaikselt lahkuma . Tüdrukud olid küll parimad sõbrannad , kuid nad ei elanud ükteise lähedalt , täpsemalt oli neil 18 km vahemaa . Kuna Kristi pidi juba hommikul kodus olema , lootis ta varahommikul maanteel hääletades koju jõuda . Tal õnnestuski see . Peale võttis ta noormees , kes oli umbes 19 aastat vana . Tüdruk oli peamiselt suht öö otsa üleval ning vajus kiiresti unne . Ta jäi magama teadmata , mis oli poiss just läbielanud . Ta läks paar tundi tagasi lahku oma tüdrukuga . Ta sees valitses suur viha , kuid südames ta nuttis . Tal oli eluisu otsas . Ta kogus julgust veidike ning lõpuks ta otsustaski , et ei suuda enam siin elada . Ta otsis CD plaadi . Karbil oli pealekirjutatud Eminem . Ta klõpsas nupule ning Lose yourself'i lugu algas . Alguses oli see vaikne . Ta vajutas sujuvalt gaasi . Auto liikus aina kiiremini . Vastu tulevaid autosid polnud sel varahommikul näha . Spidomeeter näitas juba 180km/h , ning ees oli mäkke tõusev tee. Poiss keeras muusika valjemaks . Ta süda kloppis meeletu kiirusega . Kõrvalistmel olev tüdruk ärkas valju muusikat kuuldes . Ta avas silmad ning jõudis vaid vaadata noormehele viimastkorda otsa , kui teda vastutuleva auto tuled pimestasid . Kuulda oli vaid auto pidurdamist ja kuidas plekk mõlkus , auto rullus mitu korda üle katuse . . .

Laura lamas samal ajal kodus ,akna ääres oma voodis . Ta kuulas mis väljas toimub . Aken oli veidike lahti ja oli tuulevaikne ilm . Järsku tundis Laura ülekeha jooksvaid külmavärinaid ja külm tuuul ajas akna pärani lahti . Ta süda hakkas kiiremini lööma ning tal oli sees imelik tunne , justkui ta oleks tundnud , et midagi on juhtunud .

Ta pani akna kinni . Ning heitis voodisse taagsi pikali , lootes magama jääda . Tal see ei õnnestunud , vaid juba hommiku poole umbes kell 8 jäi ta tunnikeseks magama . Üles ärkas ta peavaluga . Ta tõusis liikus kööki , et juua veidikene vett . Ta avas uks kööki ning jäi tummalt seisma . Aken oli purunenud . Täpsemalt oli puu oks suure tuulega murdunud ning langenud otse maha nii , et see vastu köögi akent surus ning aken purunes . Kuid see oli kummaline . Isegi väga , Laurale tundus justkui keegi oleks jätnud talle mingi sõnumi . Kuna see polnud lihstalt katkine aken . See nägi välja selline ..

15bd5656197.jpg

Ta jooksis elutuppa . Avas kapi ning otsis sealt teibi . Ta teipis mingiks ajaks selle augu kinni , ning läks oma tuppa tagasi , et helistada vanaemale ning teatada juhtunust . Ta võttis kätte telefoni ning luges ekraanilt : 1 lugemata sõnum

Ta avas sõnumi . See oli Kristilt . Ta luges edasi : Laura , sa mäletad küll mida me soovisime seal kaljul , kus paar tundi tagasi olime . Soovisime olla igavesti koos . Olla alati üksteise läheduses ja naerda koos . Sa ei tea kus ma hetkel olen ning sa ei tea kindlasti ka seda , et tunnen kuidas mu süda lööb aina harvemini. Ma sain häälega peale , kuid hetkel olen kusagil . Auto on täielikult mõlkis , see on pigem üks suur metallihunnik . Mu jalad on kinni jäänud , ma ei suuda liikuda , valu on räige . Tunnen vaid oma käsi ning suudan sulle oma viimast lauset vist kirjutada , sest jõud on kohekohe otsas . Ma armastan sind , ning jään seal üleval sind ootama. HÜVASTI ! :'(

Sõnum saabus kell : 04.17.52

Kuupäev : 11.06.07

Laura mõistis , et juba on hilja abi kutsumiseks . Ta istus liikumata põrandal ning pisarad voolasid ta põskedelt alla . Ta ei suutnud uskuda , et tüdruk kes oli olnud talle alati õe eest , olid läinud siit maailmast . Samal päeval võttis tüdruk ka endalt elu . Sest ta ei suutnud saada hakkama selle valuga . Ta soov oli ju ollla alati koos Kristiga . . . .

Märksõnad: :'(  sad