aatompomm

postitas: masik - 16.02.2008, 2008-02-16 10:21, loetud: 728x

Aatompommide heitmine Hirošimale ja Nagasakile polnud vajalik

Maire Raidma - 09. august, 2003 | 14:53
Täna toimus Jaapanis, Nagasakis leinatseremoonia nende linnaelanike mälestamiseks, kes hukkusid ameeriklaste aatompommi läbi. Pommitamisest möödus täna 58 aastat. USA-s samas on hakatud tunnistama, et tuumapommide heitmine Hirošimale ja Nagasakile polnud üldse vajalik.

- - - - -

Kurvalt kõlab aatompommi ohvrite mälestamise leinakell. 6. augustil langes ameeriklaste aatompomm Hirošimale, kolm päeva hiljem Nagasakile. Hirošima hävis täielikult, Nagasakist kolmandik. Plahvatuse ajal või sellest saadud tervisekahjustuste tõttu hukkus kahes linnas kokku üle 220 tuhande inimese.

Ligi 60 aastat on möödas. Maailma mälu on lühike. Jaapanlaste arvates tuleb nüüd, mil üha uued riigid üritavad endale soetada tuumarelva, kõigile meenutada Hirošimat ja Nagasakit tabanud õudusi. Hirošima linnapea Tadatoshi Akiba:

"Kutsume tuumariikide juhte, nagu USA presidenti Bushi või Põhja-Korea Kim Jong-ili Hirošimasse oma silmaga tuumasõja reaalsust nägema. Meil tuleb neid veenda selles, et tuumarelvad on jõledad, ebainimlikud ning vastuolus rahvusvahelise õigusega."

6. augustil, sel aastal nagu igal eelmiselgi lastakse Hirošimat läbivale jõele õhtupimeduse saabudes paberilaevukesi põlevate küünaldega, iga hukkunu hinge jaoks üks.

Nagasakis avati tänavuseks aastapäevaks Rahvuslik Rahu Memoriaalhall, kus kirjas kõigi hukkunute nimed. See asub mälestuspargis, mis omakorda rajatud aatompommi kukkumise paika.

Nagasaki pommitamine toimus tegelikult juhuse läbi. USA lennuväe ülemjuhatus andis käsu heita 9.augustil 1945 tuumapomm hoopis Kokura linnale, Nagasaki oli määratud üksnes varuvariandiks. Kokura kohal olid aga pilved nii tihedad, et lendur otsustas koormat kergendada Nagasakile. Samal päeval kuulutas Jaapanile sõja ka Nõukogude Liit.

Tegelikult oli Teine maailmasõda sel ajal juba peaaegu lõppenud, Saksamaa oli alistunud maikuus. Ometi põhjendas USA valitsus aatompommide heitmist Jaapani linnadele miljonite ameeriklaste elude säästmisega. Sõjandusteadlased uskusid kaua, et aatompommide tekitatud kahjustused olid hävitava sõja lõpetamiseks väike hind.

Siiski teadsid ja isegi tunnistasid mõned USA sõjalised juhid juba tollal, et pommide heitmine polnud vajalik. Nende hoiakud ilmnevad Robert Liftoni ja Greg Mitchelli raamatus "Hiroshima in America."

Teise maailmasõja aegne Liitlasvägede komandör Euroopas, hilisem USA president Dwight Eisenhower näiteks oli veendunud, et Jaapan oli juba võidetud, pommide heitmine aga seetõttu täiesti ebavajalik. Jaapan üritas Eisenhoweri hinnangul just sel ajal leida võimalust alistumiseks võimalikult väikese alandusega.

USA sõjaaegne lennuväejuht kindral Henry Arnold kirjutas hiljem, et aatompomm või mitte aatompomm, jaapanlased olid juba niikuinii kokkuvarisemise äärel.

Tolleaegse USA presidendi Harry Trumani staabiülem admiral William Leahy ütles, et tema arvates ei tähendanud aatompommide heitmine sõjas Jaapani vastu USA-le mingit sisulist abi, sest jaapanlased olid juba enne alistumiseks valmis. Tuumarelva esimesena käikulaskmine tähendas, et USA võttis kasutusele muistse aja barbarite eetilise standardi. Naiste ja laste tapmisega sõdu ei võideta, ütles USA admiral William Leahy.

- - - - - -
[Tagasi üles]

- - - - - -

Vabaeuroopa.org tekste kasuta julgesti, ent viita palun allikale!
© 2008 Radio Free Europe/Radio Liberty, Inc | Illustrations: © Eyewire, Inc.
Concept & layout: Villu Arak. Interactive intelligence: Rich Malak.
RFE/RL, Inc. Estonian Service, Vinohradska 1, Praha 110 00, Czech Republic
Telefon +420 2 2112 2333 | Faks +420 2 2112 2335

Märksõnad: vabaeuroopa  org  tollaaegse  aatompomm  lennuväejuht  jaapanlased  käikulaskmine  sõiaaegne  USA