Potteri fikkkk || Seitsmes Detsember 5 || Fidiculus

postitas: pipsik - 31.12.2007, 2007-12-31 11:30, loetud: 518x

Fred astus lendluudpalliväljakule ning vaatas ettevaatlikult ringi, et keegi teda ei märkaks. Fidiculus asetas kasti ettevaatlikult maha ja ümbruskonda silmas pidades avas selle. Esiteks võtttis ta karbist hõbadease kõie. Ta viskas selle õhku ning kõiest moodustus väljaku kohale võrestik. Fidiculus lausus sulandumis loitsu ning võrestik oleks justkui haihtunud. Järgmisena võttis ta riidekaltsudest ebamärase vaiba. Ta lasi väljaku servadest murul õhku tõusta ja paigutas vaiba maapinnale. Seejärel lasi ta muru alla tagsi langeda. muru veidi kohandanud, et see loomulik paistaks, võttis Fred karbist viimase asja. See oli sinine vett täis õhupall. Fred tegi võlukepi abil sellest palju koopijaid ja saatis need võru külge rippuma. Niipea kji palli võret puutusid sulandusid needki tumedaks tõmbuva taevaga kokku. Fred pistis punase karbi kaenla alla ja läks vilictades lossi poole.
Fred Fidiculus astus oma kabinetti. Ta asetas punase karbi tagsi tema kohale laua all. See järel tõusis ta püsti pead vastu lauda ära lüües. Ta tundis jälle seda imelikku lõhna, mis oli ka raamatukogus olnud. Fred ajas ennast vaevaliselt püsti ja nägi et ta laual seisab üksik paberileht. Sellel oli kirjas: "Ma tean mis sa tegid." Fred kahvatus. Küllap mõne õpilase nali," pomises ta "keegi ei saa ju teada või saab". Ikka veel mõttes, asus tavalise rüü Võlurite-Viguri päeva kostüümi vastu vahetama. Fred vaatas ennast peeglist ja vandus. Talle oli antud vale kostüüm. Pikka öökarva hõbedaste vilkuvate tähekestega rüü asemel oli tal seljas roosa vaevalt põlvedeni ulatuv kleit. Seljal olid sellel vikerkaared värvi hiiglaslikud tiivad. Fred vandus ning pani kleidile venitusloitsu. Kleidi alumine äär pikenes olles nüüd maani. Fred võttis karbist maski, mis varjas tervet tema nägu. Fidiculus vaatas oma tavalist rüüd ja avastas, et terve selle selg on ära kõrbenud. Sealt see imelik lõhn tuligi mõtles ta.
Fred hakkas kirudes uksest välja minema, kuid talle tuli üks mõtte. "Mida Prof. Demea küll minu rüü peale ütleb" pomises Fidiculus ja võttis oma riidekapist hommikumantli, mis oli tumesinine. Fred pani mantli kleidi peale ning lõikas tiibade jaoks avad. "Nii on parem" ütles ta ja vaatas ennast peeglist. Fred sammus toast välja.
Ta jõudis lendluudpalliväljakule viis minutit enne peo algust. Välja tegemata õpilaste naerust ja pilgetest istus ta tribüünile ja vajus mõttesse kirja üle mis laual oli. Fidiculus ei märganud kui pisike poiss tema kõrvale potsatas. "Tere proffesor" piuksus poiss, Thomas Leudeaux. "Tere, tere" ütles Fidiculus hajameelselt.

Märksõnad: fred  fidiculus  potter