"When darness turns to light , it ends tonight"

postitas: sass117 - 23.01.2008, 2008-01-23 16:26, loetud: 414x

Nad istusid veel veidi mänguväljakul ja siis tahtis Cameron koju minna ( „Mind ootavad kohustused”) . Kui nad olid jõudnud Cameroni majani , siis ütles Mark talle veel midagi tähtsat . „Cameron ,” hüüdis ta , kui Cameron oli peaaegu oma maja uksest sisse läinud „Palun ära kellelegi räägi .”

Cameron noogutas hellalt ja avas koduukse , et „kohustusi” täitma minna . Tegelikult oli tüdrukul vaja ainult kodutööd l õ p e t a d a ja veidi muid pisiasju . Cameron ütles et tal on kohustusi sellepärast , et ta ei suutnud kunagi eriti kaua väljas olla . Tüdruk armastas olla koolis , kodus või hip-hop trennis . Ka nendes kohtades oli võimalik suhelda . Cameron võttis välisriided ära , tervitas oma sõbralikku kasuema ning jooksis oma tuppa, et veidi puhata .

Möödus lühike laupäev ja pikk öö , mille jooksul Cameron midagi suurt ei teinudki – kui magamine välja arvata . Pühapäevaga oli sama lugu . Lihtsalt istus või magas .

Esmaspäev tõi aga juurde palju uut ja ehk ka huvitavat .

Cameron oli oma kodused toimetused teinud ja kõndis Margi kõrval kooli . Mark vaatas koguaeg Cameroni . Seekord ei saanud Cameron küll poisi mõtetest aru .Cameroni ma-ei-saa-aru-mida-sa-vahid näo peale ütles Mark: „Lihtsalt , kuidas sa saad minuga olles nii rahulik ? Sa oled mind 9 aastat , alates esimesest klassist tundnud teistsugusena , aga ikka oled minuga nii vaba ja rahulik .” „Mark , sa ei ole nüüd teistsugune . Sa oled ikka samasugune eriline poiss . Mitte midagi ei ole muutunud .”

Mark jäi vait ja veidi aja pärast , peaaegu juba kooli ees , ütles ta : „Tead , ma vaatan, et viimasel ajal on meie vestlused üpris südamlikeks muutunud .” Selle peale muutusid mõlemate näod ma-ei-tea-mida-öelda näod hoopis issand-kui-naljakas nägudeks ja mõlemad hakkasid naerma .

Koolipäev möödus Cameronil igavalt – õppides , süües ja tuttavatega rääkides . Cameronil oli palju tuttavaid kuid ainult üks sõber . Ja eks kõik teavad küll , kes .

Koolipäeva lõppedes pidi Cameron jälle arsti juurde minema . Kuna olid kahtlused , et tal on vähk , siis kontrolliti üle .

Cameron kõndis ühe New Yorgi kõige parema haigla ette ja astus uksest sisse . Talle tehti uuringud ja lõpuks istus ta arsti kabinetis . Dr. Bell astus uksest sisse . Ta oli pikk , kena välimusega mees . Kui Cameron poleks teadnud , et ta arst on , siis oleks ta meest modelliks pidanud .

„Preili Sammons , uuringud näitasid , et teil on vähk . Mul on väga kahju ,” ütles mees . „Mis minust saab ?” küsis Cameron nördinult . Nüüd sai ta aru , miks ta End viimasel ajal halvasti tundis . „Asjaga on nii , et me ei tea veel , kas kasvaja on healoomuline või pahaloomuline . Kui see on healoomuline , siis on kõik hästi . Samas , ka healoomuline võib muutuda halvaloomuliseks . Palun külastage meid neljapäeval , siis on uuringu tulemused teada .” ütles mees . „Tänan ,” ütles Cameron .

Tüdruk väljus haiglast . Kui võimalik oleks olnud , siis oleks ta nutnud ja kõva häälega karjunud . Nii julge ta paraku veel ei olnud . Cameron haaras paaniliselt telefoni ja helistas Margile . Ta karjus tule-nii-kiiresti-kui-saad häälega telefoni : „Tule kohe mänguväljakule .” ja katkestas kõne , ilma et oleks kuulanud mis Margil öelda on . Võib-olla oleks pidanud Cameron koju minema ja uudisest kõigepealt võõrasemale teatama , kuid ta tundis , et Mark on tähtsam .

Ainsad mõtted , mis Cameroni peas veel alles olid , seisnesid ainult „ma suren varsti” põhimõttel . Cameron jõudis mänguväljakuni . Mark juba ootas teda . Poiss jooksis Cameronini ja haaras tal õlgadest . „Räägi , mis on !” ütles poiss närviliselt . „Mark , mul on vähk .” ütles Cameron vastuseks ja minestas .

Märksõnad: lugu ise mõtlesin