Pastaka võistlusele tehtud jutt - Mina, väike draakon.

postitas: ciishu - 28.01.2009, 2009-01-28 18:54, loetud: 654x

Hei! Mina olen väike draakon. Olin oma suguvõsas kõige väiksem ja teised ei sallinud mind. Ütleme, et nad lausa üritasid mind ära ajada. Noh, ega ma ei tahtnud neile rõõmu valmistada, aga ühel hetkel läksingi ma ise ära. Tookord oli varajane hommikutund ja teised magasid mäekünka all koopas. Mina ronisin teisel pool küngast väikesest salaaugust välja, sest muidu oleksid teised kuulnud ja norima hakanud. Igaljuhul, kohe kui ma olin künkast paar sammu eemal oleva puu juurde jõudnud pistsin punuma. Ma ei saanud hiljem isegi aru miks ma ei lennanud, aga ilmselt polnud mul siis aega selle peale mõelda. Ma ei tea, kui kaua ma jooksin? Ma isegi ei oska arvata, aga järsku jooksin ma millelegi otsa. Te ei oska iial arvata mis see oli. Millega siis oli tegu? Ausaltöeldes ei saanud ma ise ka alguses aru. Tegelikult ei saanud ma tükk aega aru mis see oli. Ma lihtsalt vaatasin seda üksisilmi ja hoolega. Lõpuks sain aru, et peaksin otsima selle hoone ukse üles. Oih, ma unustasin öelda mis see oli. See oli suur vabrik. See oli hirmus suur vabrik. Nimelt oli see kommivabrik. Seda ma muidugi alguses ei teadnud. Kuhu ma siis jäin. Ahah, ma hakkasin vabriku ust otsima. Ilmselt asus uks teiselpool vabrikut kuna ma kõndisin hirmus pikka aega. Lõpuks ma nägingi seda. Suurt ja uhket ust. Kuna ma ei julgenud eriti ust avada jäin ma sinna istuma lootes, et keegi tuleb ja laseb mu sisse. Kuna olin jooksmisest väsinud jäin ukse kõrvale tukkuma ja mu ehmatus oli suur kui ärgates seisis mu ees Mesikäpp koos suure kommikausiga. Ta ütles mulle, et ma ei kardaks ja pakkus mulle kommi. Sain aru, et temast võibki saada mu esimene hea sõber. Olgu, olgu, nüüd siis selle jutu juurde tagasi. Olin veel natuke hirmunud ja küsisin vaikselt, et kas ma tohin sisse tulla. Muidugi Mesikäpp lubas. Sisse astudes nägin suurt seltskonda kes otsekohe mind rõõmsalt tervitama tulid. Seal olid Kaseke, Oravake, Komeet, Kaevur, Tõmmu, Pilveke ja paljud teised kommipakkidel elavad elukad. Kõik nad olid nii rõõmsad nagu nad oleksid juba ette teadnud, et ma tulen. Kõik nad tahtsid mulle kohe vabrikut näidata. Otsustasin, et kõigepealt käin mesikäpaga tema toas ja siis lähen teiste tubasid vaatama. Igas kommitoas olid masinad nende kommide valmistamiseks mis tuba see oli. Lõpuks, kui mul olid kõik toad läbi vaadatud läksin ma mesikäppa tuppa ööbima. Järgmisel päeval pidin ma kohtuma selle vabriku juhiga.
Mul oli olnud väsitav päev ja jäin kohe Mesikäpa magamiskotti magama.
Hommikul ärkasin selle peale, et tundsin Mesikäpa tehtud kakao lõhna. Hüppasin kohe magamiskotist välja Mesikäpa kõrvale laua taha kus too oli mulle juba kakao jahtuma jätnud. Tegin endale kõrvale ka mõned kakaovõiga saiad ja sõin kõik isukalt ära. Kui meil oli hommikusöök söödud läksime me Mesikäpaga vabriku juhi juurde. Koputasime uksele ja ta kutsus meid lahkelt sisse. Ta tervitas mind ja palus istuda, Mesikäpp läks niikaua ukse taha Kasekesega juttu puhuma. Vabriku juht pakkus mulle selles vabrikus oma tuba kus saaksin hakata valmistama Draakoni nätsukomme. Olin pakkumise üle väga rõõmus, sest mul polnud ju kusagil elada. Ma sain omale toa otse Mesikäpa toa vastas. Minu toa kõrval olid Kasekese ja Oravakese toad. Selles ajast ma elasingi kommivabrikus, Kalevi kommivabrikus. Olin õnnelik, et olin väike. Väike ja tubli draakon kes armastab komme.

Märksõnad: Draakon  kakao  kommid.