Kas tead seda tüdrukut ,
kes öösiti end magama nuttis...
kes päeva eest varju otsis
ja ühtegi sõpra tal polnud.
Ta öösiti aknast välja vaatas
terve öö kuud oli saatmas.
Vastu hommikut magama jäi
ja sellest kuu tüdruku nime ta sai.
Ta elab ka nüüd,igaühe sees meist,
siis kui öösel pilguga kuud saadame
ja päeval päikse eest varju poeme
siis kui üksi end tunneme,
ja ehk nii jäädagi tahame....