Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Noortejutud

Hannah! 01 (1)

12.03.2009 12:50, x234 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Tuul. Lilled liiguvad. Kõik käib ringi. Kus ma olen? Teen vaikselt lahti parema silma ning tunnen päikest kõrvetavalt mu jalgu paitamas. Avades mõlemad silmad, mõistan ma, et viibin aasal. Tõusen vaikselt ja teen paar sammu, ise ehmunult ringi vaadates. Mis koht see selline on ?? Värske õhk paneb mul pea ringi käima. Kui keegi mind praegu näeks, arvaks ta kindlasti, et olen laksu all. Eriti veel Brooke, kes kindlasti seda ka terve kooli peale levitaks, gossip girl, nagu ta meil on. Ei, enam ma ei suuda. Potsatan järsku salatirohelisele murule ja sulgen silmad. Umbes viis sekundit pärast seda kuulen kellegi häält. Teen kähku silmad lahti, lootes abi leida. Saaks ma ainult siit kohast ära ! Kohkunult panen tähele, et ma istun voodil. Vasakul on öökapp, selle peal sinine märkmik ja must tindipliiats. Misasja, miks ma nüüd järsku oma toas olen ? Ja see hääl, see hääl ei olnud keegi muu kui Grant. Kes on Grant ? Minu ülemteener. Uh, kui vastik see sõna on.
Ülemteener.

No jah, ma olen rikas. Aga kas tõesti peab mulle see rikkuse värk meeldima ? Ei, ja mulle ta ei meeldigi. Kõik need teenijad, toitlustajad minu enda sünnipäevapeol, suured majad, Grant... Tahaksin lihtsalt elada väikses majas koos oma isa ja õega. Aga see on lihtsalt võimatu vist. Sest mu isa on arvatavasti osariigis kõige populaarsem arvutispets ja arvutifirmajuht, no ja muidugi saab ta hunn.ikutes pappi. Ja mu õde Demi on noorim supermodell, keda mina näinud olen ( ta on 11 ). Mina... Mina pole midagi nende kõrval. No ja siis, olen võitnud mingid auhinnad enda näituse eest kolmes muuseumis ja natuke aega tagasi oli mul enda koomiks. Mis sest, mu isa ja õde ületavad seda mitmekordselt. Vähemalt on mul mu sõpsud. Emily ja Cindy on mu bestud. Nad teevad igast päevast, ka kõige õnnetumast, päikselise ja nad on lihtsalt parimad mul. Isegi mu isa ei tee mind nii õnnelikuks kui nemad.
Ilma nendeta oleksin ma nagu kets ilma paelteta. Nohik ilma hambaklambriteta. Lauseilmatühikuteta. Ma ei tea, mida ma teeks, kui neid ei oleks. Nad on mu õied, mu kiired, mu marjakesed. Mu inimesed. Ja muide, minu nimi on Hannah.


Jätkub. . .

Autori kommentaar »

järjekas siis minu poolt ;p. see esimene osa oli nagu lihtsalt sissejuhatus või nii : Daga see on selline järju, etnoh hannahile meeldib üks kutt, taoks õe maa sisse ja mingid barbid tema klassist on haledad mõrrad :D. tavalinex'd

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


marike90

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

--koeradonelu--

algus on päris huvitav, jätka
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima