Teema: Luule / Vabavärsiline

üksinduse agoonia (1)

vaikuse värvid
kõik tuhmunud on
hääletud karjed
kõrisse jäid

lõputud seinad
kinnised uksed
kadunud aknad
vaid mälestused

pulstunud juuksed
murdunud küüned
hullunud pilk
grimassid näol

vilkuvad tuled
aeg voolab mööda
jookseb ja kaob
vaid tühjus jääb

naerul näod
rõõmsad kilked
pildid hääbuvad
vaid must udu jäänud

üksinduse agoonias
kähedaks röögitud hääl
vaid must masendus
lootusetu on meel

Teavita ebasobivast sissekandest!