Gomoku (2)

Gomoku ehk renžu on lauamäng, kuid praegu on meil võimalus mängida onlines internetis.
Alguses pead registreerima, registreerides valid endale sobiliku toa ja hakadki mängima. All pool on reeglid. Kui tekivad küsimusi siis palun küsige julgelt.

Gomoku reeglid:

klassikalise mängulaua suurus on 19 korda 19 punkti ehk 18 korda 18 ruutu (sellise laua peal mängitakse ka internetis), kuid võib mängida ka 15 x 15 laual, või laua puudumisel isegi ruudulisel paberil. Vajalikud on ka mustad ja valged nupud (või mingit muud värvi, kui mängitakse paberi peal, siis on kasulik omada kaht erineva värviga pastakat, aga kui pole, siis võib teha ühe pastakaga riste, teisega ringe, nagu “trips-traps-trullis”. Nuppe võib siis teoreetiliselt vaja minna 225, kuid harilikult piisab 100-st (50 kumbagi värvi) nupust. Algul on mängulaud tühi. Esimese käigu teeb jaapani traditsiooni kohaselt must. Jaapani traditsioon on ka see, et nuppe ei käida mitte ruutude sisse, nagu tunduks lihtsam, vaid joonte ristumiskohtadesse (algul veidi harjumatu, aga sellega kohaneb kiirelt). Seejärel käib valge, jälle must ja nii edasi kordamööda. Nuppe laualt enne mängu lõppu ära ei võeta, ega nihutata. Eesmärgiks on moodustada viisik - viiest nupust koosnev katkematu rida kas horisontaalis, vertikaalis või diagonaalis. Võidab mängija, kes esimesena moodustab viisiku. Oluline reegel on veel see, et 6 –st või rohkemast nupust koosnev rida on küll lubatud, aga võitu ei anna. Kui laud saab nuppe täis, ilma , et kumbki pool suudaks viisikut moodustada, siis fikseeritakse viik. Viiki võib poolte kokkuleppel muidugi ka varem leppida.Üks näitlik diagramm kulub ka ehk asja juurde ära. Valge võitis, sest tal on viisik – diagonaalis h7 – l11. Kui must oleks ka viimase käigu teinud g6 asemel g7, siis poleks ta ikkagi võitnud, sest 6 ritta ei ole võit. Enne, kui läheme renju reeglite juurde, tooks ära mõningad olulised terminid (gomokut võib rahulikult mängida täiesti kenasti ka ilma neid termineid teadmata, aga renju oskamiseks on nad olulised) :viisik (sellest oli meil küll juba juttu) – 5 –st nupust koosnev katkematu ridalahtine nelik – neljast nupust koosnev katkematu ridanelik – kujund , millest järgmisel käigul on võimalik moodustada viisik. See ei pruugi olla 4-st nupust koosnev rida, see võib olla ka “katkendlik rida” – 3 nuppu reas , vahe ja veel üks nupp, või siis 2 nuppu vahe ja veel 2 nuppu.lahtine kolmik – ei pruugi olla kolmest nupust koosnev rida, oluline on, et sellest saab moodustada lahtise neliku järgmisel käigul.

Nagu nelikud, nii võivad ka lahtised kolmikud olla katkendlikud.pseudonelik – neljast nupust koosnev rida, millest viisikut moodustada ei saapseudokolmik – kolmest nupust koosnev rida, millest ei saa moodustada lahtist nelikutpikk rida – rohkem, kui viiest nupust koosnev ridaAga kasutame diagrammi, selle järgi on hoopis hõlpsam asjast aru saada:Alustades ülevalt vasakult ja tulles allapoole on toodud ära viisik, lahtine nelik, tavaline nelik, 2 katkendlikku nelikut, kolmik, katkendlik kolmik. Üleval vasakul on pseudokolmik, millest ruumipuudusel lahtist nelikut moodustada ei saa. All paremal on pseudonelik – must ei saa ka käigul olles võita, sest 6 ritta (pikk rida) pole võit.

Sobib kõigile