DnD #40 - Kurja võluri loss - Kolmekümne üheksas peatükk - Hääl (2)

Hoiatus. Käesolev järjejutt põhineb Dungeons and Dragons seiklusel ning võib sisaldada vastavateemalisi ning -spetsiifilisi termineid. Jutustus sisaldab vägivalda ning üle-võlli huumorit. Ei ole sobilik nooremale lugejaskonnale!

Kolmekümne üheksas peatükk - Hääl

Tegelased: draakonisündinu paladin Shamash, haldjast vibukütt Lonewolf, poolhaldjast vargaplika Randie, pooldeemonist nõid Malach, kääbikust druiidineiu Leyah, inimesest kõrtsilauljanna Rivana Greywyre

Eelmises osas: Nõid avab järgmise toa ukse. Seal on vägev baldahhiinvoodi. Malach astub lähemale ning tunneb, et voodi poolt kostuvad sosinad. Kui astub lähemale, siis taipab, et ta kuuleb teiste mõtteid. Lisaks kuuleb ühte õrna naisehäält ja kurja, ähvardavat häält. Randie astub ka tuppa, kuna kummuti peal saja kuldmündi väärtuses hõbedast asju. Leyah tuleb ka kummutit tudeerima, kuid ei leia midagi. Nõid otsustab uurida hääli täpsemalt, et ehk õnnestub mingit dialoogi pidada mõne häälega.

Malach sammub otsustavalt voodi juurde, paneb sellele käe ning teravdab meeli. Enam ei kohku nendest häältest ja suudab kuulata täpselt kõike, mis ümbruskonnas toimub. Ta üritab keskenduda sellele kurjale ja ähvardavale häälele, et aimata, mida too mõelda võib.
Satub lõpuks õigele lainele ning tajub, kuidas keegi kurikael mingit plaani haub, detaile väga eristada ei suuda, kuna mõtted on lühikesed ja katkendlikud. Aga kuuleb imelikku korrutavat lauset: “ei tohi... ei tohi… ei tohi…” Selle teadmisega ei oska nõid aga midagi tarka peale hakata ning üritab keskenduda õrnale naisehäälele.
Kerge vaevaga sätib ta kuulmise ümber ning kuuleb ääretu kahetsustundega itkumist, palub vabandust ja samal ajal nutab. Mida rohkem Malach keskendub, seda rohkem ta tunneb, et see võib tulla kolmandalt korruselt, sealt, kus korra käis vargaplika ning kus on see, kes neid siia üldse tõi. Nõiale järjest rohkem tundub, et too naise hääl kuulubki tegelikult Rivanale. See arusaam paneb Malachi tegutsema.
Ta räägib oma kahtlustest, kuuldustest teistele ning teeb ettepaneku minna ikkagi üles korrusele, kuidagi viisi. Vargaplika kuulab ja nendib: “mõttel on jumet.” Shamash karjub ka vahele: “kas me läheme juba edasi?!”
Malach hakkab arutlema: “seal koridoris akende juures on kõva tuul. Äkki saaksime kuidagi sinna teisele poole, ehk saab sealt poolt kuidagi üles korrusele.” Haldjas kuulab, noogutab pead kaasa, kuid ei osale eriti vestluses, ta on tegelikult endas pettunud - noolega suurtele elukatele pihta ei saa mitmeid kordi ning hakkab vaikselt depressiooni langema. Lonewolf otsustab lihtsalt apaatse sabarakuna kaasas jõlkuda ning minna vooluga kaasa.
Shamas karjub veel valjemini: “lähme edasi!”, hakkab astuma, kuid äkitselt istub maha, sobrab oma paunas, kisub viimase toiduvarud välja ning hakkab seda aplalt kugistama.
“Mis juhtus?” küsib vargaplika, “kas nälg tuli peale?”
Paladin ei tee teist nägugi, matsutab ja uriseb läbisegi.
Druiid vaatab draakonisündinu söömist, tunneb enda kõhuski väikest tühjusetunnet, võtab paunast veidi toidumoona ning näksib kõhu täis. Teised nälga ei tunne.
Vargaplika piidleb Shamashi - suur volask istub maas, on vait, järab kuidagi liiga aplalt - see tundub olevat kuidagi liigagi kahtlane.
Nõid räägib, et ta kuulis voodi juures olles, kuidas see ähvardav ja kuri hääl soovitas kellelgi süüa, õigemini oma soovidele järgi anda (loits: “Suggestion”). “See siis seletab seda, miks Shamash siin aplalt õgib oma viimaseid toiduvarusid. Aga ikkagi arvan, et me võiksime nüüd edasi minna,” ütleb Malach, “las ta sööb oma kõhu täis.”

Oma otsustuskindlusest kihutatuna tuleb ta juba uue plaaniga välja: “niisiis, mul on pikk köis, ma löön naelaga selle seina külge kinni ja katsun sinna koridori minna, et kui tuul tuleb, siis saan kinni hoida, ega lenda kuhugi minema. Panen kahekorra, et saan pärast tagasi tõmmata, kui vaja.”
Hakkab plaani täide viima - lööb naelad seina sisse, kinnitab sinna köie ja on valmis tegutsema.
Astub koridorile lähemale, vaatab ringi, kõik tundub rahulik olevat. Viskab köie ees, et kontrollida, kas tuul hakkab puhuma. Mitte midagi ei juhtu. Ei mingit tuult. Võtab köiest kinni ning astub koridori, et mööda seina liikuda. Hetk hiljem paiskab metsik tuul ta lendu ning heidab koridori lõpu poole. Vaevu jõuab köiest kinni rabada ja hoida end tuule käes tilbendades. Oma täbarat olukorda üritab naljaga võtta ning hõikab teistele: “noh, tulge siis, kerge tuul on, aga muidu on päris mõnus!”
Nõid paneb tähele, et tegelikult on ta peaaegu koridori nurga peal ja kiikab ringi. Näeb, et tõepoolest seal on trepp, aga see viib alla! Nagu külm dušš langeb Malachile kaela - kogu see vaev oli täiesti kasutu. Ta karjub teistele: “ei, ärge tulge, see on täiesti mõttetu!” ja hakkab ennast vaikselt tagasi sikutama.
Leyah ja Randie lähevad appi ning proovivad köit tõmmata, et Malachi kiiremini ohutusse paika saada. Kuid neidude jõud jääb metsikule tuulele alla ja nõid ei liigu paigast. “Tulge appi!” palub druiid. “Ja sina näljane ka!” käratab vargaplika Shamashile. Too vaid uriseb vastu.
Haldjas astub lähemale, rabab köiest kinni ja hakkab täiest jõust sikutama. Leyah ja Randie võtavad tal ümbert kinni ja aitavad tõmmata. Ka nõid rebib end ennast ületades mööda köit edasi. Läbi pika häda ja punnitamise suudavad nad ühise jõupingutusega Malachi saada tuule käest välja.
“Oeh, see oli küll väga halb mõte!” vannub nõid, “ülesse saame ikkagi ainult läbi selle lollaka luugi.”

Vaadatakse paladini, kes ikka endiselt sööb. “Shamash, lõpeta nüüd söömine ära!” kamandab vargaplika. Draakonisündinu uriseb vaid ja matsutab edasi.
“- Shamashikene, kuula nüüd. Sul on kõht juba ammu täis, lõpeta ära!”
“Võta talt toit ära”, soovitab nõid, “ta ei näe sind.”
“- Aga ta läheb kurjaks ju…”
Randie üritab heaga, astub Shamashile lähemale ja sosistab talle kõrva hästi veenva häälega: “lõpeta söömine ära ja tule mõistusele tagasi!” Too ei tee teist nägugi ja sööb edasi.
Nõid pakub järgmist lahendust: “võta toit ära ja hakka selle purusi maha viskama, siis ta tuleb kaasa.” Hea mõte, aga kasutu, sest nii teda ju luugist üles ei saa.
“Ta vist saab vihaseks, aga äkki peaks tema asju natuke temast eemale nihutama?” arvab Randie. “Hm, hea mõte, sa oled nähtamatu,” kiidab haldjas takka. “Aga ta saab lüüa ikkagi sellest hoolimata, et ma nähtamatu olen,” kahtleb vargaplika. Aga üritab siiski proovida.

Järgmine osa "Neljakümnes peatükk - Pättus" ilmub teisipäeval, 11. oktoobril

Lugu jätkub siin: "DnD #41 - Kurja võluri loss - Neljakümnes peatükk - Pättus -" »