Teema: Järjejutud / Seiklus / Põnevus

DnD #38 - Kurja võluri loss - Kolmekümne seitsmes peatükk - Peidus (0)

Hoiatus. Käesolev järjejutt põhineb Dungeons and Dragons seiklusel ning võib sisaldada vastavateemalisi ning -spetsiifilisi termineid. Jutustus sisaldab vägivalda ning üle-võlli huumorit. Ei ole sobilik nooremale lugejaskonnale!

Kolmekümne seitsmes peatükk - Peidus

Tegelased: draakonisündinu paladin Shamash, haldjast vibukütt Lonewolf, poolhaldjast vargaplika Randie, pooldeemonist nõid Malach, kääbikust druiidineiu Leyah, inimesest kõrtsilauljanna Rivana Greywyre

Eelmises osas: Põgenemiskatsed on tulutud, sest sajajalgsed on mitu korda kiiremad. Nõid üritab loitsuga paluda uksel olevat haldjat, et too nad välja tõstaks, kuid niipea, kui Lonewolf seda teha üritab, muutub ka pisikeseks. Malach lülitab ennast kohe ründerežiimi - tulistab käte vahelt välja kiire, mis tabab sajajalgset väga kõvasti. Too jääb seisma ning selle selja tagant tuhiseb välja teine samasugune elukas. Paladin proovib oma uut oskust ja manab relvale jumaliku jõu külge. Haldjas ja vargaplika hakkavad vibudega eemalt laskma. Mitmeid kordi tulistavad mööda, aga Randie saab lõpuks pihta. Sajajalgne hammustab Leyahit väga valusasti. Shamashil läheb paremini, talle pihta ei saada. Aga ka tema ise ei suuda õnnestunult rünnata. Ega ka vibulaskjad. Ja nõid. Olukord hakkab minema hapuks.

Sajajalgne on oma koordinatsiooni paika saanud ja hammustab paladini, kes saab päris matsaka haava endale. Putukas pritsib sinna sisse veel mingit väga tugevat ja tundmatut mürki. Õnneks viib hammustusest voolav veri selle organismist kiiresti välja.
Leyah hakkab oma kavalat plaani täide viima. Ta läheb lähedal olevate noolte juurde, kangutab ühe neist põrandast välja, paneb küünlajala maha, hüüab Shamashile: “tee lärmi!” ja jääb ootama. Paladin hetke mõtleb, aga saab aru, et tal on vaja tähelepanu endale saada, hakkab valjusti röökima ning ründab seda sajajalgset, kes pingsalt jälgib Leyahit ning otsib võimalust hammustamiseks. Shamash saab lõpuks ometi pihta ja hiigelputukas saab väga valusa löögi sisse, lisaks haljale terasele tunneb haavas ka jumala raevu. Sajajalgne kukub korisedes surnult kokku.
Druiid kasutab avanenud võimalust ära, sibab elusoleva sajajalgse selja taha ning üritab end ära peita.
Vibukütt ja vargaplika on saanud jälle nooled vinna ja tulistavad sihtmärgi poole. Lonewolf laseb taaskord mööda, aga Randie saab lõpuks ometi pihta. Nool tungib sajajalgsele rindu, kuid see ei paista toda eriti morjendavat. Võibolla on elukas hoopiski viha täis, kuna Shamash lõi ta sõbra maha ning ja ründab kättemaksuks paladini. Kes teab, kas põhjus oli selles nooles või emotsionaalses seisukorras, igal juhul teeb sajajalgne täieliku valearvestuse ning ampsab Shamashist täiesti mööda.
Nõid otsustab kasutada oma hulluksajamise loitsu (“Dissonant Whispers”), hakkab seda pomisema, kuid ütleb midagi täiesti valesti ja seetõttu ei suuda midagi välja manada.
Leyah võtab välja oma võlukepi, silitab seda õrnalt ning tulistab välja kolm raketti, mis vihisedes tabavad selja tagant väga tugevasti sajajalgset. Teised näevad kolme väikest plahvatust ning taipavad, et druiid kasutas oma maagilist relva.
Sajajalgne kiunatab valust, saab aru, et keegi on selja taga ning pöörab vaarudes end nii, et näeks mõlemat vaenlast.
Shamash võtab kiiresti hoogu ja ühe hüppega on ta hiigeleluka kukil. Justkui hullunud lihunik lööb paladin oma kahekäemõõga jõuliselt sügavale sajajalgse kehasse ning võidukalt röökides jookseb ta mööda tolle selga kuni sabani välja. Verd ja soolikaid pritsib igasse ilmakaarde, Leyah saab nendega pihta, Shamash samuti, kuid see ei morjenda teda üldse. Paladin on endaga ülirahul.
Hõikab: “noh, tulge sööma!” Ja naerab rõõmsalt.
Leyah hakkab sellepeale ukse poole minema, teised samuti. Pettunud draakonisündinu jätab ligased sajajalgsed sinnapaika ja läheb kah.
Kui pikk rännak möödas ning üle läve ronitud, lähevad nad vuhinaga uuesti suureks tagasi. Oleks siis osanud ette arvata, et vaja jätta mingit aega või ruumi, et saaks eest ära minna, aga ei, kõik trügisid ikka korraga välja. Ning põmaki kukuvad üksteise otsa hunnikusse. Pärast mõningast rüselust, vandumist ja õiendamist saavad nad ikka kenasti püsti, vahivad siis pelglikult ukse pealt tuppa sisse.
Seal on näha pisike laik, väike vereplekike, kus siis käis tegelikult suur võitlus elu ja surma peale. Tagaseinas on õrna punase kumaga kirst, millel vasest raam, kirstu kaanel hobuse motiiv. Voodi, tool, nagu tavaline külaliste magamistuba. Nojah, mis siis ikka. Tuppa minna ei saa.

Nõid kõnnib koridoris järgmise ukse juurde. Teeb ettevaatlikult selle lahti, piilub tuppa ja näeb, et seal pole mitte kui midagi. Hetk hiljem tunneb, kuidas midagi jookseb üle ta jalgade, mõni sekund hiljem tunneb täpselt seda sama Shamash. Mõlemad ehmatavad. Nõid vahib ringi ja üritab uurida, mis seal siis jooksis. Paladin samuti. Kuid kumbki ei näe midagi. Malach läheb igaks juhuks eemale.
Druiid on aga palju julgem, võtab põleva küünlajala kätte ja astub tuppa sisse. Ning kaob ära. Nagu viuh, ja kadunud. Aga valgus on ikkagi toas, mis annab lootust, et Leyah on endiselt seal olemas.
Malach küsib igaks juhuks: “Oled seal ikka või?”
Leyahi hele hääl vastab: “jaa, ma kuulen teid!”
“- Mis sa näed?”
“- Hm.. midagi ei näe.. ka ennast mitte”
Druiid kobab kätega ringi ning tunneb, et toas on mingid riided, maas saapad. Hõikab: “siin ikka on midagi!”
Randie uudishimu sunnib teda lähemale astuma.
Shamash on ikkagi veidi segaduses: “siin ei ole ju midagi! Kus sa oled?!”
Vargaplika läheb ettevaatlikult tuppa ning kobab käsikaudu ringi, et Leyahile peale ei astuks.
Malach soovitab: “aga võtke mingist asjast kinni ja sikutage see välja.”
Leyah katsub veel ringi, tundub, et jah, riidekapp on siin. Saab kätte eeldatavasti uhke karusnahkse mantli, ja on valmis välja minema. Randie laob samuti endale mingid esemed käevangu ning nagu naised šoppamas muiste, kõnnivad ukse poole. Seal aga on teised ees tuppa jõllitamas.
“Minge eest ära!” käsib vargaplika, “me tahame välja tulla!”
Shamashile ei jõua pärale: “mäh?”
Malach astub vastas oleva ukse juurde, paladin astub siis ka igaks juhuks eemale.
Neiud saavad nüüd koridori tulla. Riided nende käevangus ja nad ka ise ei muutu nähtavaks.
“Me oleme muidu siin…” hõikab Leyah.
“KUS SIIN?!” on Shamash hämmingus.
“No siin noh, nähtamatud oleme ju…” üritatakse paladinile seletada. Too kehitab arusaamatuses õlgu ning üritab leida midagi huvitavamat, mida teha.

Järgmine osa "Kolmekümne kaheksas peatükk - Baldahhiin" ilmub teisipäeval, 4. oktoobril

Lugu jätkub siin: "DnD #39 - Kurja võluri loss - Kolmekümne kaheksas peatükk - Baldahhiin" »

Teavita ebasobivast sissekandest!