Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Seiklus / Põnevus

DnD #37 - Kurja võluri loss - Kolmekümne kuues peatükk - Hakkame siis pihta (0)

28.09.2016 02:31, x124 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Hoiatus. Käesolev järjejutt põhineb Dungeons and Dragons seiklusel ning võib sisaldada vastavateemalisi ning -spetsiifilisi termineid. Jutustus sisaldab vägivalda ning üle-võlli huumorit. Ei ole sobilik nooremale lugejaskonnale!

Kolmekümne kuues peatükk - Hakkame siis pihta

Tegelased: draakonisündinu paladin Shamash, haldjast vibukütt Lonewolf, poolhaldjast vargaplika Randie, pooldeemonist nõid Malach, kääbikust druiidineiu Leyah, inimesest kõrtsilauljanna Rivana Greywyre

Eelmises osas: Lonewolf arutab, kas küünlajala leegid kõrvetavad või mitte. Saab kinnituse, et jah. Seltskond üritab uksest edasi minna, haldjas piilub koridori, pime on. Tuleb Leyah valgusega, näevad uksi. Otsustavad minna üle koridori olevasse tuppa. Kuid arvavad, et koridoris hakkab puhuma metsik tuul, ning hakkavad tegema ettevalmistusi oma kinnitamiseks. Tuulepea Shamash tormab selle ukse hoopiski maha ning kaob pimedusse. Teised lähevad talle järele, Lonewolf jääb väljaspoole ust vahti pidama. Niipea, kui tuppa astutakse, muutuvad nad tibatillukeseks. Taamalt voodialt paistab mingi liikumine ning hetke pärast on näha, et neid ründab neist kaks korda suurem sajajalgne.

Randie ehmub antud olukorrast ja rünnakust ära ning paaniliselt põgeneb Malachi jälgedes ukse poole. Iseasi, kas sellest ka kasu on, sest sajajalgne liigub vähemalt kolm korda kiiremini, kui keegi seltskonnast jaksab joosta.
Malach näeb ka seda, et nad ei jõua piisavalt kiiresti joosta ning rakendab oma telepaatilist loitsu (“Awakened Mind”).
Lonewolf kuuleb äkitselt oma peas nõia häält: “appi, meid rünnatakse, korja meid üles!” Haldjas astub ukse peale, sirutab oma käe välja, et pisikesed kaaslased saaksid selle peale ronida. Niipea kui Lonewolf seda teeb, hakkab pea hakkab ringi käima, maailm ta ümber keerlema ning kukub samuti pikali. Kui haldjas lõpuks jalule saab, leiab end samuti pisikesena lävepaku ja teiste vahel. Kirumiseks või vandumiseks aega ei jagu, sest näeb, et suur mürakas sajajalgne on ründamas seltskonda. Randie jookseb veel tema poole, kuid siiski peatub, kui kuuleb Malachi otsustavalt sõnumas: “nii, hakkame siis pihta!”
Nõid võtab poosi sisse, hakkab kätega vehkima ning midagi pomisema. Sama teeb paladin, kes manab oma relvale jumalikku väge juurde (loits: “Divine Favor”). Kui Shamashi loitsu tulemusena hakkab relvast kostuma veidi palvetele omast üminat ega muud midagi, siis Malachi võluväge on näha ikka korralikult - tema käte vahelt väljub kergelt särisev kiir, mis tabab täiega suurt sajajalga. Too tõmbleb valus ja jääb korraks seisma, võibolla järele mõtlema, kas ründamine oli ikka õige mõte. Tänu sellele pausile on näha, et tema tagant tuhiseb välja teine sajajalgne, kes oli varem esimese varjus olnud. Tolle entusiasmist innustatuna tormab haavatud sajajalgne siiski edasi, ja nüüd ründavad nad kõrvuti.
Randie seisab ja mõtleb, mida teha. Õnneks meenub talle, et üle õla on vibu ning mõtiskleb, kas sellest oleks abi. Niikaua kui vargaplika seda ideed oma peas keerutab, jõuavad sajajalgsed eesliinini ning ründavad. Üks viskub Shamashi poole ja hammustab paladini kaelast. Õnneks peab tolle uus turvis kenasti vastu ning rünnak luhtub. Teine üritab samuti lõugadega haarata Leyahit, kuid kuna too on ikka üpris pisike, siis arvestab valesti ja lööb oma kihvad kõrgel druiidi pea kohal kokku. Leyah üritab küünlajalaga põletada ründaja kurgualust, kuid on ähmi täis ega saa pihta.
Sajajalgsed taanduvad veidi, et koguda ning väikeste vaenlastega harjuda.
Shamash asub rünnakule, võtab kõvasti hoogu ja … paneb täiega mööda. Eks see ole samuti harjumuse asi - kui tavaliselt on kõik vastased temast väiksemad, siis nüüd üle kahe korra suuremad. Sajajalgne viibutab oma tundlaid, justkui naeraks paladini üle.
Vibukütt hakkab oma ametinimetust nüüd õigustama. Võtab õlalt pika vibu, tõmbab selle vinna ja tulistab noole sajajalgse poole. See maandub kenasti põrandasse ja jääb võnkudes sinna kinni. Vargaplika krahmab ka lõpuks õlalt vibu ja tulistab samamoodi noole lendu. Ja samamoodi ei taba ka tema lendav surmakülvaja sihtmärki ning see jääb samuti põrandasse kurjakuulutavalt võnkuma.
Nõid hakkab uuesti vehkima ning midagi pomisema. Hetke pärast väljub tema käte vahelt uuesti energiat täis särisev kiir, mis tabab haavatud sajajalgset taaskord väga valusasti. Arvatavasti sellepärast, et kogu tolle tähelepanu on keskendunud tema ees olevate tegelaste ründamisele ja nende eest kaitsmisele. Kuigi sajajalgsel on äärmiselt valus, lõuad ei käi enam nii nagu peaks, ei jäta ta jonni ning ründab druiidi. See ka õnnestub päris hästi ning väga tugev hammustus viib Leyahilt poole elust minema. Veel üks selline rünnak ja druiid peab minema Hadese uksele koputama.
Teine sajajalgne jälgib, kuidas ta kaaslane edukalt ründab tillukest vaenlast ning samasuguse enesekindluse või lausa ülbusegagi hammustab teist pisikest olendit. Shamash astub eest ära ning hiigelputuka lõuad käivad õhus plõksti tühjalt kokku. Sajajalgsed taanduvad veidi, kuna on tajunud, et kuskilt rünnatakse neid veelgi, sest mingid nooled on langenud põrandasse kinni.
Leyahil on mõttes küpsemas mingi kaval plaan. Ta astub otsustavalt teda rünnanud sajajalgsele lähedale ning surub küünlajala tollele silma. Kostub sisinat, elukas tõmbub eemale ja uriseb vihaselt.
Shamash ründab. Ta teab, et seekord on vaja lähemalt lüüa, aga siiski kalkuleerib veidi valesti - natuke jääb puudu ning jällegi pihta ei saa. Tundub, et seekord sajajalgne ei itsita tema üle, pigem tunnetab ohtu.
Vibukütt hiilib võitlustandrile lähemale, et saaks paremini pihta. Vargaplika võtab sellest eeskuju. Tõmbavad mõlemad vibud palge ja lasevad nooled lendu. Need tungivad taaskord tulemuseta põrandasse.
Nõid näeb seda ning hüüab: “no kuulge, mis see on siis nüüd!” Võtab poosi sisse, hakkab vehkima ning midagi pomisema. Ja taaskord lendab ta käte vahelt välja energiat täis kiir, mis hetke pärast haihtub. Arvatavasti teiste ebaõnnestumine tõmbas ta võitlusvalmidust veidi alla ning seetõttu oli keskendumine ka häiritud. “Näete nüüd, mida te tegite! Teie pärast mul ei õnnestunud!” süüdistab Malach vibulaskjaid.
Esiliinil olevad võitlejad ootavad mingit abi tagantpoolt, kuid näevad, et seda ikka ei tule - mingid nooled kukuvad maasse, mingi sisin ja see ka kõik.

Järgmine osa "Kolmekümne seitsmes peatükk - Peidus" ilmub reedel, 30. septembril

Lugu jätkub siin: "DnD #38 - Kurja võluri loss - Kolmekümne seitsmes peatükk - Peidus" »


Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


slay

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima