Teema: Järjejutud / Seiklus / Põnevus

DnD #36 - Kurja võluri loss - Kolmekümne viies peatükk - Tuulekartus (0)

Hoiatus. Käesolev järjejutt põhineb Dungeons and Dragons seiklusel ning võib sisaldada vastavateemalisi ning -spetsiifilisi termineid. Jutustus sisaldab vägivalda ning üle-võlli huumorit. Ei ole sobilik nooremale lugejaskonnale!

Kolmekümne viies peatükk - Tuulekartus

Tegelased: draakonisündinu paladin Shamash, haldjast vibukütt Lonewolf, poolhaldjast vargaplika Randie, pooldeemonist nõid Malach, kääbikust druiidineiu Leyah, inimesest kõrtsilauljanna Rivana Greywyre

Eelmises osas: Shamash piidleb uhket võimast raudrüüd ning hakkab seda endale selga panema. Kui see tehtud, siis otsustatakse teha pikk puhkus, et saaks tervist taastada ja loitsud valmis sättida. Nõid ja vibukütt jäävad valvesse kordamööda. Kummalisel kombel ei kostu enam mingeid erilisi kummalisi hääli. Kui seltskond üles ärkab, siis tunneb Shamash, et on palju targem ja kogenum. Tundub, et paladiniks õppimise käigus temasse programmeeritud oskused on osaliselt avatud. Nüüd suudab ta osavalt kakelda ning samuti võluda. Haldjas laenab druiidilt põleva küünlajala, läheb põlenud ruumi ja tuleb sama targalt tagasi. Leyah paneb valgusallika kustu aga teiste nõudmise peale üritab seda uuesti läita. Midagi ei juhtu.

Leyah käratab: “Põlege nüüd!”
Pead hakkavad uuesti liikuma ja leegid lahvatavad hüdra suudest taas välja. Ning tuppa saabus taas valgus.
Lonewolf hakkab arutlema leekide olemuse üle - kas need on maagiline või päris. Kui põlev küünlajalg tema käes oli, siis ta tundis veidi soojust küll, kuid ei ole väga kindel. Haldjas uurib seda druiidi käest. Too vahib ringi, sammub kõige lähema seina juurde ning proovib seda põletada. Ettevaatlikult liigutab ta küünlajala ülevalt alla, alles jääb 9 tahmajutti. Seega, jah, leegid on päris.
Lonewolf võtab järgmise suvalise teema, mida arutada - õuntest pärit erinev värvus. Ta avaldab lootust, et see maagia kaob niipea, kui nad siit lossist minema saavad. Randie lohutab, et nad saavad teha väikese tsirkusetrupi, kui värv ära ei kao. Haldjas jääb lahendusega nõusse: “ärme siis sellepärast pabista tõepoolest.”
Lonewolf jätkab nüüd juba konkreetsemalt, astub lähemale sellele uksele, mida Leyah varem katsumas käis, aga ei söandanud paotada. Vajutab ettevaatlikult lingi alla ning väljapääs on vaba. Kiikab ukseavast välja, vasakule, siis paremale, aga ei näe mitte midagi, sest seal pime ju ja selja tagant tuleb valgus. “Leyaaah! Tule näita valgust!” kutsub haldjas endale abi. Too tulebki ning vaatavad koos välja. Nad näevad, et vasakule jäävad kaks ust - üks samal pool ja teine teisel pool. Samuti on kohe üle koridori üks uks. Leyah sirutab käe küünlajalaga kaugemale eemale, et vaadata, kas metsik tuul hakkab puhuma või mitte. Ei hakka, tundub olevat turvaline. Lonewolf vaatab paremale, seal pole mitte midagi, vaid koridori lõpus lahtine aken.
Seltskond on oma seikluse jooksul veidikene targemaks saanud ning peavad plaani, kuidas turvaliselt üle koridori olevast uksest sisse saada. Lonewolf pakub välja, et meil on köis ning me võiks seda kasutada, et keegi tuuleiilist ära ei lendaks. Nõid läheb sellest elevile ja käib peaaegu kohe välja ägeda plaani. Ta seob köie ümber enda, jookseb üle koridori, teeb ukse lahti ja hoiab köit pingul, et kõik saaksid selle abil tulla talle järele. Shamash vist taipab nüüd mida tahetakse teha ja küsib kinnituseks üle: “kas me tahame üle koridori uksest sisse minna?” Mitu jah-vastust on tema jaoks piisab: “no problemo!”
Hakkab äkitselt tormama, et taaskord läbi ukse joosta, arvates, et koridor on nii kitsas ja sellise lühikese maa peale ei jõua keegi ega miski tema kiirust või jõudu vähendada. Rääkimata tuuleiilist.
Lonewolf jõuab vaevu-vaevu eest ära hüpata, kui hullunud draakonisündinu sööstab tema poole, kuid Leyahil ja Malachil, kes hakkas endale köit siduma ega pannud ohtu tähele, nii hästi ei läinud. Nad paiskuvad koridori pikali maha, kui Shamash neist praktiliselt läbi jookseb. Draakonisündinu rammib ust, mis väga kergesti eest ära tuleb ja nad haihtuvad toas olevasse pimedusse.
Malach tõuseb püsti, lööb tolmu maha, vannub kurja ja läheb paladinile järele. Randie hüüab raamatukogust: “ega seal tuul ei puhu?” “Ei ole tunda küll!” vastab Lonewolf. Sellest innustatuna läheb ka vargaplika samasse tuppa, kuhu kadusid paladin ja nõid. Leyah samuti. Haldjas jääb ukse peale valvesse.
Millegipärast ei olnud seltskond tähele pannud seda, et kui draakonisündinu koos uksega tuppa lendas, ei olnud kuulda prantsatust, mis oleks pidanud sellisele agressiivsele tegevusele järgnema. Kuid nad panid väga hästi tähele seda, et niipea, kui nad tuppa astusid, siis tundsid sellist peapööritust, nagu maailm oleks hakanud ümber nende keerlema. Seetõttu nad kaotasid tasakaalu ja kukkusid pikali. Haldjas seevastu aga nägi väga hästi, mis toas sündis - niipea, kui ülejäänud tuppa astusid, kahanesid nood tohutu kiirusega hästi väikeseks. Kui Leyah tuppa astus, siis märkas haldjas toa sisustust - voodi, kapp ja tool, nagu tavaline külaliste magamistuba, aga ruumi kaugemas seinas oli suur ja hästi ilusasti kaunistatud kirst. See köitis tema tähelepanu, kuid valgusallikas kahanes ülikiiresti pisikeseks, siis rohkem haldjas näha ei jõudnud.
Kui pisikestel seiklejatel peapööritus üles läheb ja nad püsti tõusevad, näevad samuti hiigelsuurt voodit, tooli, kirstu. Shamash kohaneb kõige esimesena reaalsusega: “MIDA KURADIT?!?!”
Malach samuti: “oi pagan!”, pöörab otsa ringi ja hakkab ukse poole sibama. Kuna ta on pisike, siis tal võtaks see vähemalt oma kümme minutit aega.
Ülejäänud vahivad veel ringi, vaatavad kirstu, mis on megasuur, ja saavad aru, et isegi mingite ronimisriistadega sinna ülesjõudmine oleks paras peavalu ning võtaks jube kaua aega. Nende uurimise katkestab voodi alt kostuv liikumine. Natukese aja pärast on näha neist vähemalt kaks korda suuremat sajajalgset. Kui too alguses tundub too olevat lihtsalt uudishimulik, siis nähes, et vastas on pisikesed olendid, hakkab enesekindlusega tüürima rünnakule. Tundlad sajajalgse peas hakkavad värisema ja tõmblema ning samm kiireneb.
Shamash võtab oma kahekäemõõga tugevalt kätte ja karjub: “NOH, TULE AGA! TULE!”

Järgmine osa "Kolmekümne kuues peatükk - Hakkame siis pihta" ilmub teisipäeval, 27. septembril

Lugu jätkub siin: "DnD #37 - Kurja võluri loss - Kolmekümne kuues peatükk - Hakkame siis pihta" »

Teavita ebasobivast sissekandest!