Teema: Järjejutud / Seiklus / Põnevus

DnD #34 - Kurja võluri loss - Kolmekümne kolmas peatükk - Draakonid (0)

Hoiatus. Käesolev järjejutt põhineb Dungeons and Dragons seiklusel ning võib sisaldada vastavateemalisi ning -spetsiifilisi termineid. Jutustus sisaldab vägivalda ning üle-võlli huumorit. Ei ole sobilik nooremale lugejaskonnale!

Kolmekümne kolmas peatükk - Draakonid

Tegelased: draakonisündinu paladin Shamash, haldjast vibukütt Lonewolf, poolhaldjast vargaplika Randie, pooldeemonist nõid Malach, kääbikust druiidineiu Leyah, inimesest kõrtsilauljanna Rivana Greywyre

Eelmises osas: Randie on koos Rivanaga kolmandal korrusel, vahib ringi ja näeb, kuidas too vahib mingit laipa, ise nagu oleks täiesti mujal. Ruumis on üks väike uks, aga kuhugi köit pole kinnitada. Lööb selle kuidagi naeltega põranda sisse. Malach sikutab köit ning see tuleb kinnitustest lahti ja kukub alla. Viskab köie uuesti üles, et Randie saaks paremini kinni panna. Too aga kuuleb miskit ähvardavat oma peas ning hüppab paanitsedes alla. Kukub vastu Shamashi, kes muutub punaseks, ja prantsatab siis voodisse. Leyah teeb ettepaneku ikkagi proovida minna üles, kuna ringi minna ei saa. Shamash kuuleb seda ja hakkab pööraselt ühe seina sisse auku peksma. Saab sellega kenasti hakkama ja Malach vaatab august sisse.

Nõid astub ligemale, viskab kõhuli, roomab poolenisti tuppa sisse ja hakkab ringi vahtima. Ta näeb, et seinad on täis riiuleid ning tundub, et nende peal on midagi. Mis täpselt seal on, sellest nõid aru ei saa. Malach kutsub haldja appi vaatama, kuna pime. Tuleb hoopiski aga druiid, kuna tal on tõrvik, mis peaks tervet ruumi valgustama, et saaks aru, millega tegu.
Leyah vaatab tuppa sisse ning mõistab, et see tundub olevat raamatukogu - seinad on täis raamatuid. Keset tuba paistab olevat massiivne laud ja tool selle juures, rohkem silma midagi ei jää.
Nõid Malach hakkab targutama: “njaa, üles luugist me vast minema ei hakka, vastu tuult koridori ka mitte, seega ainuke võimalus - läbi augu!” “Yes, sir!” ütleb haldjas, kahmab Leyahi käest tõrviku ning trügib tuppa sisse, Malach tihedalt kannul. Lonewolf vaatab uuriva pilguga ringi ja saab näeb, et see on tõesti päris korralik raamatukogu. Kui varemalt on nähtud mingeid veidraid raamatuid üksikute riiulite peal, siis see ruum sisaldab põhjalikku, teaduslikku, maagilist aga ka ilukirjanduslikku lugemisvara. Sajad ja sajad raamatud katavad neid riiuleid, mis ulatuvad seinast seina. Lonewolf vaatab selja taha ning märkab, et see auk, kuskohast nad läbi tulid, oli ka riiuli taga. Ta mõtiskleb, et hea oli, et Shamashil nii palju jõudu oli, et kõigest sellest läbi jaksas peksta.
Keset tuba märkab ta väga suurt tammepuust massiivset lauda, mille sisse on voolitud hästi detailsed kaks suurt draakonit, kes võitlevad omavahel. Ka lauajalad kannavad erinevate lohede kujutisi - ühel tuleks nagu tuleleek suust välja, teisel jää, kolmandal välgunool, neljandal lihtsalt suu lahti. Laua taga on tool, mis on motiividelt sarnane.
August paremal on üks suur ja võimas raudrüü, väga hästi säilinud. Komplektis on veel ka väga pikk mõõk. Laua peal on nahast kaantega raamat, mille kõrval küünlajalg, mis tundub olevat rauast, kuna roostetab veidi. See näeb kummaline välja, sest on hüdrakujuline, hargneb üheksaks peaks, mille suu sisse käiksid küünlad.
Shamash laseb neiud ette ning laekub ruumi viimasena. Niipea kui ta märkab seda vägevat lauda, on ta täiesti lummatud, see on ülim moment tema jaoks. Shamash kõnnib ümber laua ning imetleb täiega nikerdatud draakoneid ja on justkui täiesti omas mullis. Haldjas katsub temalt uurida, mida need kujutavad, kuid Shamash ei vasta midagi, mõmiseb vaid, endal silmad põlevad peas.
Nõid hakkab uurima seda nahast kaantega raamatut. Lonewolf tudeerib lauda, äkki on seal mõni sahtel või peidukoht. Vargaplika on veidi kõhevil ning sätib end igaks juhuks raudrüüst võimalikult kaugele, et juhul, kui too ellu peaks ärkama, oleks ta ohutus kauguses. Druiid piilub laua alla ning tõdeb, et seal pole mitte midagi.
Malachile tundub, et see nahkköitega raamat ei ole kuidagi ohtlik, pigem on tegemist mingisuguse võlukunsti raamatuga. Ta teeb selle ettevaatlikult lahti ning leiab, et seal on üks loits, millega saab muuta erinevatel asjade, elusolendite või seisundite mingeid iseloomulikke jooni (loitsuraamat: 1.-3. taseme “Transmutation” loitsud).
Haldjas tunneb, et laua ümber on mingi maagiline aura ja märkab ka kolme sahtlit.
Shamash kõnnib endiselt ümber laua, silitab draakoneid ning on ikka päris omas maailmas. Mine sa tea, mis tema ajus toimub või mida ta näeb või fantaseerib. Võibolla näeb oma silme ees seda ammust lahingut erinevate draakonite vahel, või siis esivanemate heitlikku võitlust oma eksistentsi või aarete või emaste või maa pärast. Keegi ei tea, ega söanda küsida ka. Noh, tegelikult on kõik juba harjunud, et Shamash teeb midagi täiesti tobedat või jaburat ega pööra sellele eriti tähelepanugi enam.
Vargaplika otsib tegevust ning uurib ettevaatlikult riiulis olevaid raamatuid. Midagi erilist ta nende seas ei leia, küll aga tunneb, et selline maagiline aura on ka nende ümber. Randie arvab, et siin lossis pole mitte midagi õigesti ega normaalselt, seega kaotab kiirelt huvi raamatute vastu.
Leyah, kes on laua all, tunneb samuti vaid, et mingi maagiline aura on. Äkitselt märkab seinas olevat ust ning sibab selleni. See ei ole lukus. Igaks juhuks ta välja ei lähe.
Haldjas lõgistab veidi sahtlitega ning saab ühe lahti. Avanenud vaatepildil on sulg, tindipott, hunnik pärgamente ning hõbedast pistoda. Lonewolf tõstab leitud asjad laua peale, välja arvatud torkerelva, mille pistab sujuvalt endale tasku. Teised sahtlid tunduvad olevat lukus. Ta võtab välja oma võtme ning üritab avada ühte, siis teist. See aga ei õnnestu. Haldjale meenub, et vargaplikal on ka mingisugune võti ning kutsub tolle õnne proovima.
Randie tulebki ja esimese katsega õnnestub sahtel lukust lahti saada. Seal on väike kukkur 50 kuldmündiga ning suurendusklaas. Vargaplika tunneb, et see ei ole päris tavaline. Pingutab oma tajumisvõimet ning saab aru, et see on maagiline suurendusklaas, läbi mille saab lugeda ükskõik mis teksti ükskõik mis keeles, kuid seda võlukunsti saab rakendada vaid kord päevas ning mõju kestab tund aega (loits: “Comprehend Languages”).
Randie on leiu üle ülimalt õnnelik ning pistab selle turvaliselt kotti ära. Ja siis asub kolmanda sahtli kallale. Pistab võtme lukuaugust sisse ja klõpsti, sahtel tuli lahti. Sealt ta leiab veel ühe kolba. Ta ahhetab päris valjusti: “oi kui kaunis, ma leidsin kolmveerand kuu märgiga pealuu!”
Kui laua elevus mööda läinud, jääb paramatult silma see hüdrakujuline küünlajalg. Leyah ronib vaevaliselt tooli peale ning sealt küündib huvipakkuva esemeni. Ta võtab selle kätte ning tunneb, et küünlajalas peitub mingi maagiline jõud, mis selle aktiveerib. Mida see teeb, sellest aru ei saa, kuid sisetunne ütleb, et see maagia tekitab midagi. Leyah mõtiskleb veidi ja ütleb siis: “hmm, aga paneks siia küünla sisse. Shamash, anna küünlad siia! Paneme need põlema!” Shamash tuleb maa peale tagasi, lõpetab imetlemise ja hakkab vastu hädaldama: “minu küünlad või?”, kuid ei jõua lauset lõpetada, sest sõna “põlema” peale hakkavad hüdra üheksa pead liikuma ning kõikidest neist löövad korraga välja väikesed leegid.

Järgmine osa "Kolmekümne neljas peatükk - Rüü -" ilmub teisipäeval, 20. septembril

Lugu jätkub siin: "DnD #35 - Kurja võluri loss - Kolmekümne neljas peatükk - Rüü" »

Teavita ebasobivast sissekandest!