Teema: Järjejutud / Seiklus / Põnevus

DnD #28 - Kurja võluri loss - Kahekümne seitsmes peatükk - Kutud (0)

Hoiatus. Käesolev järjejutt põhineb Dungeons and Dragons seiklusel ning võib sisaldada vastavateemalisi ning -spetsiifilisi termineid. Jutustus sisaldab vägivalda ning üle-võlli huumorit. Ei ole sobilik nooremale lugejaskonnale!

Kahekümne seitsmes peatükk - Kutud

Tegelased: draakonisündinu paladin Shamash, haldjast vibukütt Lonewolf, poolhaldjast vargaplika Randie, pooldeemonist nõid Malach, kääbikust druiidineiu Leyah, inimesest kõrtsilauljanna Rivana Greywyre

Eelmises osas: Malach leiab garderoobist kaks kaunist rüüd, mille peidab oma pauna. Seiklejad lähevad järgmisse ruumi, haldjas pole nõus pimedana kuhugi minema ja jääb maha. Minnakse ruumi, mille ees Loewolf enne magas. Randie teeb ukse lahti ja hästi ere valgus täidab koridori. See pärineb uue ruumi kapikesel olevast klaaskerast. Seal nagu möllaks tuletorm. Veel on toas voodi ja uhke nikerdustega tool. Shamash istub sinna sisse maha. Talle meeldib seal olla ning hakkab lapsikult lällutama ja trampima. Nõid läheb puudutab kera, see kukub põrandale puruks ning tekib poole toa suurune tulekera.

Nõid Malach ei suuda midagi teha, vargaplika Randie jõuab õhku korra hüpata, kui leegid nad alla neelavad. Uhkel toolil lällutava draakonisündinuni see kera ei ulatu, too tunneb vaid varvastel mõnusat sooja ja tatsub jalgadega edasi.
Uksel olev druiid aga kiljatab õudusest, kui näeb, mis toimub. Kuuleb tulekeras kahte tasast mütsatust ning kui leegid kaovad, siis märkab ka kahte suitsevat elutut keha maas lebamas. Shamash naaseb tänu druiidi kisale taas reaalsusse ja vahib suurte silmadega ees avanevat uskumatut vaatepilti: “mis kurat siin nüüd juhtus?!” Kuigi tema nina võis alguses tunda mõnusat grill-liha lõhna, on see asendunud rõvedalt vastiku kärsahaisuga.
Druiidineiu Leyah, nagu tavaliselt, hakkab kohe asjatama - astub Malachi koti juurde ja hakkab seal sobrama - seal peaks tervendav pudelike olema. Kuigi ta pole väga kindel, kas vedelik on veel kasutatav või on ära keenud, haarab ta ikkagi sellest õlekõrrest kinni. Kui otsitav pudelike leitud, peab korraks mõttepausi, kas äkki saaks seda jagada või lahjendada, et jaguks vargaplikale samuti. Sisemine (tark) hääl temas ütleb, et sellise asjaga ei maksa eksperimenteerida, ning seetõttu otsustab ta päästa esialgu nõia - äkki tollel on mõned mõtted või loitsud varuks. Ta haarab pudeli kindlalt kätte, veendub, vedelik on endiselt alles, oma tavapärases olekus, surub nõia lõuad lahti ning kallab joogi otse kurku.
Malach teeb silmad lahti ning kärsanud ripsmete vahelt näeb oma suitsevat keha, ehmunud suurte silmadega druiidi tema kohal koogutamas, ja taipab, mis oli juhtunud. Kõrbenud huulte vahelt kostub vaikne sosin: “aitäh…”
Samal ajal on draakonisündinu ennast uhkelt tapatalgu kujutisega toolilt püsti ajanud, vargaplika juurde kõndinud ning ennast kükki lasknud. Vaatab, et Randie on ikka eriti õnnetus olukorras, ja otsustab seekord ära kasutada kõik oma tervendavad palvepisarad (oskus: “Lay on Hands”). Ta lööb käed kokku, hõõrub neid kiiresti üksteise vastu, pomiseb midagi oma jumala Tiamati poole ning hakkab siis vargaplikat raputama. Too tuleb juba teadvusele, kuid Shamash ei pane seda tähele. Alles siis, kui Randie ütleb: “jeeeeiii!”, naeratab paladin ning tõuseb rahulolevalt püsti. Vargaplika ütleb: “aitäh, Shamash, see oli küll eriskummaline, aga sul on ikka kuldsed käed!” Draakonisündinu suu läheb veel rohkem kõrvuni, noogutab ja mõmiseb heameelest.

Haldjas seisab endiselt üksinda garderoobis ja ootab, et silmanägemine tagasi tuleks. Ei tea muidu, mida teha või kuhu minna. Senikaua kui teises toas mingi möll käib, hakkab ta vaikselt ümbrust juba seletama. Vaatab ringi, näeb ust, milles haigutab paladini rapsitud auk, endiselt on toas riided, kapp ning selle peal peegel. Vaatab veelkord sinna sisse, et äkki enam ei jää pimedaks. Lootuseks see vaid paraku jääbki, sest silmanägemine kaob taas. Haldjas ohkab, osalt ebaõnnestumise, osalt oma lolluse pärast ning istub maha. Teisest ruumist kostuv kisa, mürgel, plaks ja rahulolev naer teda väga ei eruta kuid tekitab siiski väikse uudishimu, et mis seal küll sünnib. Tundub, nagu midagi veidrat toimuks seal igal juhul.

Malach võtab resoluutselt asja kokku: “nüüdsest igasuguseid tulekerasid ei näpi, eks!” Kui varemalt oli ta ehk selline hooletu ja muretu, siis nüüd muutub nõid rohkem ettevaatlikumaks. Vahib ringi, et midagi kogemata ümber ajada ei saaks. Näeb, et tuli on enamjaolt kadunud, väikse kapi nurk vaid põleb natukene, põlenud ala on must ja tahmane.
Kuna ere kera kaotas oma eksistentsi, siis ruumis on nähtavus kõvasti halvem ja suitsevad esemed segavad korraliku ülevaate saamist.
Sellegipoolest näeb paladin midagi huvitavat ning ihub selle peale hammast. Ta tatsub väiksele põlenud kapile lähemale ning üritab sealt sahtlit välja kiskuda. Võtab kinni käepidemest - selline väike rõngas - sikutab, ei tule, pöörab selja, proovib jalge vahelt sikutada, ja ikka ei midagi. Tõmbab tugevamalt ning lendab hoopiski pikali maha. Kui ta ei oleks kollast värvi, siis kõik näeksid, kuidas Shamash läheb näost ülimast piinlikkusest punaseks, aga seekord võib paladin kergendatult ohata - keegi ei märka midagi.
Vargaplikat hakkab ka huvitama, mis seal sahtlis siis ikkagi on. Kindlasti midagi asjalikku, kui draakonisündinu nii tobedalt pikali käis. Astub kapile lähemale, võtab ühest sahtlist kinni ning tõmbab selle poolenisti lahti. Seal pole midagi. “Pähhh,” loobub Randie põlastavalt ning kõnnib minema.
Druiidineidu hakkab hoopis huvitama, mis on võluri voodi all. Kiikab sinna, kuid on üpriski pime ega näe peale lähedalolevate tolmurullide midagi. Vargaplika jälgib seda tegevust ning üritab vaikselt veenda: “Shamash, kuule, vaata, mis seal voodi peal on”. Enne kui too jõuab öeldut seedida ja midagi vastata, astub nõid kapi juurde, haarab käepidemest kinni, sikutab täiega ning saab selle poolenisti lahti. Näeb, et sahtlil pole põhja all, kuid midagi siiski tunduks seal olevat, sest silmas mingit sätendust või helki. Saab nähtust innustust, sikutab tugevamini, kuid libastub ning kukub mataki draakonisündinu kõrvale maha.
Shamash näeb seda ning hakkab valju häälega naerma: “haaa haaa haaa haa”, kuigi ise on täpselt samasuguses situatsioonis.
Vargaplika saab aru ka, et midagi seal sahtlis ikkagi on, võtab oma pagasist välja kangi, astub ähvardavalt kapile ligi ning kasutab selle kallal tugevalt vägivalda. Mõlemad sahtlid lendavad välja, Shamashile ja Malachile peale, nagu nöögiks, ning Randie näeb, et põrandale on kukkunud mingi väike asi. Võtab selle kätte, see on pisike võti.

Järgmine osa "Kahekümne kaheksas peatükk - Voodi" ilmub reedel, 26.augustil

Lugu jätkub siin: "DnD #29 - Kurja võluri loss - Kahekümne kaheksas peatükk - Voodi" »

Teavita ebasobivast sissekandest!