Hirm ja Kaotus! (10)

Jutt raägib Hispaania ja Bulgaaria vahelisest sõjast. See sõda toimus 01.09.1863. Hispaania sõja pealik oli Skolja ja Bulgaaria oma oli Kustav.
Kustavil on poega ja naine. Kustavi naise nimi on Sirje ja poja nimi on Siim. Sirjel on sõbranna kellega ta on nagu õde. Sõbranna nimi on Katarina. Katarinal on tütar Silva. Silva ja Katarina tulevad hirmuga Sirje ja Kustavi poole just enne seda kui Kustav sõtta läheb ja ukse lukustab.

Issi , vaata mis mina tegin. Lennuki! Ütleb Kustavi poeg Siim.
Väga ilus ju. Kellega sa selle tegid? Küsis ta. Või tegid sa selle ise ?
Ise ikka. Ütles Siim. Ise tehtud, hästi tehtud. Lisas ta sellele veel uhkeldavalt. Kui järsku...
Is-s-s-si. Mmmmis seee onnn ? Küsis Siim nutt kurgus. Kuid isa seda ei kuulnud. Ta oli võtnud raadiosaatja ja hakanud sõjaväelasi kutsuma ja igale poole laiali saatma. Kustavi naine Sirje oli tema juurde jooksnud ja küsinud:
Kas täna ongi see saatuslik päev ? Pöörates pea Siimu poole ja teda sülle võttes.
Jah täna ongi see päev. Vastas ta. Ta pööras ümber. Teie püsige kodus. Mine tea mis võib juhtuda kui te väljas olete.
A-a-aga Siim pidi ju lasteaeda täna minema. Ta ei saa jätta minematta ju. Nii ei saa! Kuid Kustav karjatas ta peale
Kas sa siis aru ei saa ?! Liiga ohtlik on väljas! Ja pealegi kedagi pole lasteaias!
Aa, okey tore siis...
Helises uksekell. Kustav vaatas üks piilurist välja. Ta nägi et seal on Sirje sõbranna Katarina. Ta avas ukse. Tõmbas Katarina ruttu sisse ja ise tormas välja, ning lukustas ukse.
Oii , oii. Issake. Hakkaski pihta. Mida me teeme ?... Me tulime Silvaga teie juurde. Ma loodan et siin on turvalisem. Rääkis Katarina kiiresti ja läbi nutu.
Jah, ma loodan ka et meie juures on turvalisem. Aga noh mine tea. Paneme lapsed mängima. Eih , eih. Toome mänguasjad siia tuppa. Nii oleks ju turvalisem. Ütles Sirje Katarinale.
Jah oleks küll. Lähme toome asjad ära...Tead mu mees läks sõtta. Seda ütles Katarina läbi suure halamise.
Läks päev.

Sõda käis. Sirje, Katarina. Siim ja Silva hakkasid lootust juba kaotama kas nende issid ka abikaasad on ikka veel elus.
Siis ütles Sirje: Tead... Ma tahaksin teada kelle vastu me sõdi me siis sedasi!? Kui Kustav kodust läks siis ta ei ütelnud mulle mitte midagi. No, seda oleks võinud vähemalt ütelda. Pahandas Sirje.
Mina tean kelle vastu me sõdime. Me sõdime hispaanlaste vastu. Kaido ütles mulle ennem kui ta läks. Vastas Katarina kes oli juba rahunenud.
HISPAANLASTE ?! Karjus Sirje.
Tasa, rahune. Lapsed magavad ju veel. Jah meie sõdime.. tähendab meie mehed sõdivad hispaanlaste vastu.
Siim ja Silva ärkasid täiesti rahulikult aga Sirje karjumise peale. Vaiksest Siimu sosinast oli kuulda kuidas ta ütles :
Me tahame Silvaga kohhukest.Ise haigutas ta sellel ajal.
Jahh , me tahame Siimuga kohukest! Kohe! Rääkis Silva Siimule järele.
Oodake üks hetk, kohe toon teile. Ütles Sirje. Sellel ajal kui Sirje köögis oli ja valmistas kiirelt toitu, helises neid telefon teises toas. Katarina võttis vastu.
Hallo , siin Kolgode maja. Sirje ja Kustavi sõbranna Katarina vastab. Telefinist oli kuulda mehe häält. Kui see ei olnud ei Kustavi ega ka Kaido oma. See oli Skolja oma.
Teil ei ole enam kaua aega. Varsti on see maa MINU ! MINU ! AINULT MINU ! aa, ja kui teie mehed kavatsevad meid rünnata siis on nad kõik koheselt kutud ! Pärast seda lauset katkes kõne.
Katarina hakkas mingeid roppusi karjuma vene keeles et lapsed aru ei saaks. Katarina oli pool venelane. Kuid ta laps Silva ei saanud midagi aru, sest ta oli täiesti bulgaarlane. Sirjel olid just saanud valmis võileivad ja ta oli võtnud kaasa ka kohukesed.
Kuule Katarina mis sa siis karjud vene keeles roppusi!?... Näe võta siin on sulle võileib.
Ta helistas.
Kes helistas? Küsis Sirje imestunult.
Skolja. Hispaanlaste sõja pealik. Ta ütles et kui meie mehed neid ründavad siis nad on kohe kutud.
Issand... Mis nüüd siis saab ? See...see...see...Kuid Sirje ei suutnud edasi rääkida kuna helises telefon. Oota ma võtan vastuÜtles Sirje pisaraid pühkides. Ta läks telefoni juurde.
Hallo?! Siin Sirje ja Kustavi telefon. Kolgode maja. Sirje kuuleb.
Kallis... Me ei tule enam koju...Me Kaidoga ei tule enam kunagi tagasi. Me saime nii rängalt haavata et me ei tule enam...
EIIIIIII.... Sa pead vastu pidama. Sa pead ! Kustav...!? Kustav ?!
Mina siin .. Kaido. Kustav just heitis hinge. Ta ...Ta on surnud... Ega minugi palju aega pole...*Köhjj.* Eii, eii...*pauhhhhh*
Mis juhtus Kaido... Kaido ?!Kaido?!. EIIIIIIII. Ei tohi olllllaa.
Tsauu, Sirje. Muhaaahaaaaa. Ma lasin Kaiido maha !!! Neid ei ole enam! Vähesed jäid ellu ! Muhaaahaaaa!
Eiiiiiiiii. Sa kura.di jühkard! Ei ! Kõhe katkestati. Sirje nuttis, ja ka Katarina sa aru mis juhtus. Ka Katarina hakkas nutma. Katarina ja Sirje rääkisid mis juhtus nende issidega Silvale ja Siimule. Ka Siim ja Silva hakkasid nutma. Otsutati kätte maksta! Koguti kõik inimesed kokku kes veel olid. Rünnati Hispaaniat. Kui ega Skoljale vastu ei saanud. Ka need kes teist korda ründasid said hukka. Mis nende lastest ja teistest said võis sa juba ise välja mõelda!

Autori kommentaar »