Teema: Järjejutud / Muu

Nüüd ma näen 4 (0)

Mürts! Kaia avas imeliku krabina peale silmad. Teine mütakas. Tüdruk haigutas väsinult ja tõusis voodilt. Tema imemõnus pehme öösärk langes kõdistades alla. Kaia vaatas telefonist kella, tegi vajalikud kalkulatsioonid ja arvas siis, et tal on piisavalt aega, et end pesta, süüa mõnusalt hommikusööki ja korralik päevane meik teha. Ta avas oma ilusa toaukse ja astus juba trepile, kui järsku nägi enda vastas tuttavat isikut. Ta silmad läksid imestusest suureks ja ta jooksis tagasi üles korrusele. ''Mida SINA siin veel teed?'' küsis Kaia, pea, et meeleheitlikult. ''Tulin sulle järgi- lähme koos kooli!'' kolas hääl alt toast. Kaia oli segaduses. Ta tõi oma toast hommikumantli, korrastas end veidi ja üritas võimalikult normaalne välja näha. Alla tagasi liikudes tundis ta korraga häbi: ''Issand, Mario, miks sa nii siia tuled?'' ''Miks sa külalisega nii tõre oled,'' küsis ema Kaialt inglise keeles, et poiss aru saaks, ''Mario, sina aga tule hommikusöögilauda!''

***

''Ma ei suuda uskuda, et sa mulle järgi tulid, me ju teame teineteist vaid üks poolik päev!'' ütles Kaia imestusest Mariole. Nad istusid poisi vanas armsas Cadillacis ja Kaia ei suutnud end vagusi hoida. ''Ma teadsin, et sa hakkad siis vähemalt vastama minu jutule! Sa olid eile nii vaikne, ma arvasin, et sa kardad mind,'' ütles Mario täiesti tõsiselt. Kaia naeratas. Mario oli tema arvates tore. Tõesti, veidi hirmutav, aga meeldiv.
Koolis olid nad koguaeg koos. Ja neil oli ka tore. Mario kuulas neiut tähelepanelikult ja peaaegu üldse ei vastanud. Kaia ei mõistnud, kas poiss vastab talle lihtsalt sama käitumisega või on huvitatud Kaiast. Nad isegi said korra füüsika tunnis riielda, kuna lobisesid liiga valjult. Kaia aga ei hoolinud sellest, sest ta oli liiga rõõmus selle üle, et oli vähemalt keegi, kes talle sealt meeldis. Kohe tõsiselt meeldis. Võibolla isegi liiga palju.

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!