Teema: Järjejutud / Muu

Nüüd ma näen 2 (0)

Kaia astus lennukist välja. Päike paistis talle otse silmaauku ja ta tundis end kohutavalt ebamugavalt. Trepist alla kõndides kukkus ta kott maha ja selle sisu lendas kõik laiali. Üks mustanahaline stjuuard jooksis trepile, et haarata kätte kotist välja valgunud rahakott, taskurätid, meigikott ja päikeseprillid. ''Yes... yes.... yes... thanks,'' oskas Kaia vaid pomiseda, kui sai tagasi oma esemed. Ta tõusis taaskord püsti, naeratades tobedalt stjuuardile tänutäheks ning kõndis, seekord ettevaatlikumalt, alla. Olles kindlalt maa peal, sai perekond juba ees olevasse musta läikivasse Jeepi istuda. Nende pagasid olid juba lindilt maha laaditud ning teise, nende taga sõitvasse Jeepi pandud. Kaia vaatas imestusega ringi. Inimesed olid pruunid, päike paistis, naeratused olid suul. Kaia libistas end istmel allapoole ja mossitas. Ta polnud veel harjunud mõttega, et elab Hispaanias.

''Nonii, kullakesed,'' isa avas ukse, ''see on meie kodu!'' Kaia sisenes tuppa. Talle vaatas vastu piinlikult puhas ja luksuslik kodu. Ei, ei, ei, ei, ei, mulle ei meeldi see, mõtles ta kohe. Ema ja isa olid juba ammu läinud maja uudistama. Kaia süda põksus kiiresti. Ta kõndis aeglaselt edasi. ''Sinu tuba on üleval korrusel! Leiad ise üles,'' kostus köögist ema hääl. Nonii, siit ta tuleb...

Uks oli puidust ja täis nikerdatud. Siiani oli see Kaia kõige lemmikum majaosa. Ta katsus linki, see oli külm, ja lükkas selle alla. Uks avanes ja selle taga oli näha tumelillat tuba valge voodiga ja perfektsete läbimõõtudega kappidega. Wow. Kaia istus oma uuele voodile ja hakkas naerma. Ta nuusutas uusi linu, silitas voodijalutsit ja patja. Kas ehk võis sellest uuest kodust midagi head saada? Ehk harjuks Kaia sellega ära?

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!