Dr. Stehpanie Cave on arst, kes ravib autistlikke ja vaktsiini-tüsistustega
lapsi. Populaarse raamatu “What your doctor may
not tell you about children’s vaccination” autor.
Antud tekst on kokkuvõtlik tõlge eeltoodud raamatu
peatükist "How to reduce reactions to vaccinations"
lk 268-279. (Sulgudes ja kursiivis on eesti loodusterapeudi
kommentaarid.)
Enne vaktsineerimist peaks arst lapse üle vaatama, et olla
kindel - laps on terve. Ärge kunagi vaktsineerige haiget
last, eriti kui ta on palavikus. Mõned arstid soovitavad
ka siis vaktsineerimise edasi lükata, kui keegi lähikondsetest
oli äsja või on hetkel haige. (Soovitavalt peaks viimasest haigusest olema möödas
vähemalt 2 kuud ehk teisisõnu peab laps 2 kuud enne
vaktsineerimist olema olnud terve.)
Kui võimalik, eelistage üksikvaktsiine mitmikvaktsiinidele.
Igal juhul vältige üle 5 eri vaktsiini süstimist
samal päeval.
Eelistage tiomersaali (elavhõbeda) vabu vaktsiine. (Üksikvaktsiinid
on tavaliselt elavhõbedavabad).
Küsige oma arstilt vaktsiinide infolehed koju kaasa enne
planeeritud vaktsineerimisvisiiti eelmisel arstivisiidil. Siis
on teil kodus aega vaktsiiniga tutvuda.
Enne vaktsineerimist kirjutage arstile üles, kas lähisugulaste
(ka onude/tädide) hulgas on esinenud krampe, epilepsiat,
vaktsiinireaktsioone, autoimmuunhaigusi, neuroloogilisi haigusi
või raskekujulisi allergiaid. See informatsioon peaks sisalduma
teie lapse haiguskaardil.
(Autoimmuunhaigusteks on näiteks reumatoidartriit, primaarne
suhkruhaigus, astma, allergia, luupus jne. Näiteks kui onul
on olnud primaarne suhkruhaigus, siis on teie lapsel oht saada
vaktsineerimiskahjustus.)
Ärge lubage oma last vaktsineerida vaktsiinidega, mis sisaldavad
aineid, mille vastu teie laps on allergiline. (Näiteks pärm
B hepatiidi vaktsiinis, muna ja neomütsiin MMR’s.)
Süsti kohast ja süstimise viisist sõltub väga
palju. Soovitav on last mitte süstida tuharasse, kuna seal
on suur võimalus tabada suurt istmikunärvi.
Mahl või glükoosivesi enne ja parast DLT süsti
aitab tasakaalustada veresuhkrut.
Soovitatav on anda lapsele enne ja vaktsineerimise päeval
lisaks A vitamiini (1250 kuni 5000 IU, olenevalt lapse vanusest).
Kalamaksaõli sobib selleks väga hästi.
(Kuna on leitud, et kalad sisaldavad märgatavas koguses elavhõbedat
ja teisi raskmetalle, eriti maksas, siis ei soovitaks kalamaksaõli
kasutada. Kuna A vitamiin on siin kui antioksüdant, siis
sobivad ka teised antioksüdandid – Zn-kelasiin, seleen,
E vitamiin jne)
Süsti päeval ja ka järgmisel päeval võib
anda C vitamiini. Imikule 150 mg 2 korda päevas (kokku 300mg)
ja üle aastasele lapsele 300 mg 2 korda päevas (kokku
600mg) See kaitseb organismi vaktsiinireaktsioonide eest.
(Soovitav on kasutada looduslikku C-vitamiini, näiteks Acerola
C vitamiin sahharoosiga mitte ksülitooliga või kibuvitsamarju
jne. Sünteetiline C-vitamiin koormab neere ja annab sagedamini
nahale lööbe.)
(* Kui last on varem juba vaktsineeritud, siis on soovitav
enne järgmist vaktsineerimist teha vitamiini kuurid C-vitamiiniga
ja mõne antioksüdandiga, näiteks Zn-kelasiiniga.
C-vitamiini annused peaksid siis olema väiksemad kui eelpool
– alla aastasel lapsel 60-100mg ja üle aastasel lapsel
100-300mg. Õige annuse leidmiseks jälgida lapse nahka
– kui nahale tekib lööve, siis on annus liiga
suur ja seda tuleb vähendada. Need antioksüdandid aitavad
eelmiste vaktsineerimiste ajal organismi viidud elavhõbedat
jt mürke kahjutuks teha ning annab kehale antioksüdantide
varu järgmise mürgiannusega võitlemiseks.)
Enne oma lapse vaktsineerimist, küsige endalt 7 küsimust.
“JAH” vastus võib tähendada, et vaktsineerimine
tuleks edasi lükata või hoopis peatada. Arutage neid
küsimusi oma lastearstiga.
1. Kas mu laps on täna haige? Isegi kerge haigusega tuleks
vaktsineerimine edasi lükata.
2. Kas mu laps on allergiline rohtudele, toiduainetele või
mõnele vaktsiinile?
3. Kas mu laps on eelnevalt reageerinud mõnele vaktsiinile?
Rääkige oma arstile isegi kergetest vaktsiinireaktsioonidest.
(Kergeteks vaktsiinireaktsiooniks on ka kerge palavik, süstekoha
punetus, mitmetunnine eriline nutt vm.)
4. Kas viimase 3 kuu jooksul on mu laps võtnud kortisooni,
prednisooni või teisi steroide, vähivastaseid ravimeid
või käinud kiiritusravis? Kas keegi perekonnast või
lähikondsetest on läbinud neid ravikuure?
5. Kas mu lapsel või kellelgil tema lähikondsetest on
vähk, AIDS, leukeemia või mõni muu immuunpuudulikkuse
haigus?
6. Kas mu lapsel on kunagi esinenud krampe/tõmblusi või
mingeid ajukahjustusi?
7. Kas mu lapsele on viimase aasta jooksul tehtud vere või
plasmaülekannet või on talle manustatud immuun(gamma)globuliini?
B hepatiidi vaktsiini soovitab dr. Cave edasi lükata nii kaugele
kui võimalik. (Kui leiate, et teie laps vajab seda murdeeas,
võite teda siis vaktsineerida).
Kindlasti ei soovita ta vaktsineerida vastsündinut B hepatiidi
vastu.