True love or just a bitch? (4)

1. osa.

Käes oli suvevaheaja teine nädal ja Jakob magas oma voodis, üks käsi padja all , tekk poolenisti peal ja suu lahti. Päike paistis poisi toa aknast sisse, otse tema voodi kohale. Järsku hakkas poisi voodis midagi värisema ja ta ajas ennast istukile. „No#!?!#.“ pobises ta ja võttis padja alt telefoni välja. Ekraanil vilkus Linda nimi. „On vaja nii vara helistada?“ küsis ta endalt ning võttis siis telefoni vastu.
,,Tšau.. Kle sorri, et nii vara, a sa õhtul peole viitsid tulla?'' Selle.. Kristjani pool toimub.'' Mõne hetke va#!?!#es kohmetu kahtlane vaikus. ,,Seal vaba alko ka.. Ausalt ma ei tahaks üksi minna,'' Sõnas ta, ise teisel pool toru näost õhetades. Ometi meeldis ju Lindale Jakob. Ta kruttis enda juuksesalku, lootes et noormees tema peale pahane pole. Armsad sinised silmad vaatasid seina peal asetsevat postrit.
Jakobi jaoks oli tüdruk juba jube tüütuks muutunud, ajas teda hommikuti taga ja ajas igal võimalikul hetkel külje alla. „Kes veel tulevad?“ küsis Jakob, sest Lindaga kahekesi ei kavatsenudki ta minna. „Ma ei tea,“ kohmetus tüdruk, sest ta oli lootnud peol poisiga kahekesi olla. „Kristjan on seal..“ ütles ta hetke pärast. „Krsitjan on naistes koguaeg.., näiteks Simona ei tule?“ küsis poiss, Simona oli tüdruk kellega ta sai kohutavalt hästi läbi juba Liivakasti ajast saati.
Linda mõtles korraks, mida see võiks tähendada et Jakob Simona järele küsib. Üritades rõõmsat tooni säilitada, sõnas ta kerge häälevääratusega: ,,Jaa, tulebtuleb.'' Tüdruk kahtles, kas küsida keelel kipitavat küsimust, või jääda tagasihoidlikuks. Lõpuks ta otsustas et hoiab keele hammaste taga. ''M.. Kui Simona tuleb, kas sa tuled siis ka?'' Küsis ta ise juba toru otsas pahuramaks muutudes, sest ta oli juba lootnud, et poiss oleks tingimusteta nõus Lindaga tulema. Paistis aga, et seda ei saanud juhtuma.
Jakob muigas. „Jah, õhtul näeme siis, või tahad enne kokku saada?“ küsis poiss ning jäi ootama mida tüdruk vastab. „Me võiks kokku saada, sest .. ma ei tea. Lihtsalt.“ rääkis Linda. „No Tavai, ma tulen siis kaheksaks sinu juurde.“ ütles ta ning katkestas kõne. Mõne hetke pärast valis ta juba uue numbri et helistada Simonale. „Tsau, sa tuled Kristjani juurde eks?“ küsis poiss rõõmsalt. „Mis seal toimub?“ küsis tüdruk segaduses olles. Kuradi Linda.. kirus poiss tüdrukut mõtteis. „Läbu.“ ütles ta. „Sa praegu ei viitsi kokku saada? Ma tulen sinu juurde, mul pole kodus midagi teha.“ ütles poiss. „Tavai, tsau.“ kõne katkes.
Midagi kokutama jäädes pani Simona toru hargile. Asi haises Linda järele. Talle ei meeldinud eriti see tüdruk, kuna nägi temas Jakobile ohtu. Juba oma seitsmenda meelega tundis, et Linda on oma küünised poisi poole välja ajanud. Tegelikult ei tahtnud Simona ennast sellesse segada. Neidis oli täiesti oma mõtetesse vajunud, kuid ise oli alles pidžaamas. Ta ehmatas ennast nii kähku voodist välja, et kukkus oma öökapi vastu. Rutakalt pani ta riideid selga, kuna Jakob ei elanud kaugel. Käe peale ilmus sinikas, mis haiget tegi. Simona hõõrus oma kätt ja tahtis kapile vastu virutada, kuid helises uksekell. Käsi seljataga, avas ta naeratades ukse.
Jakob turtsatas naerma. „Sul on nii armas padjanägu.“ ütles ta tüdrukule ning kallistas siis teda. Poiss lükkas jalaga ukse kinni ning vaatas majas natuke ringi. „Kes sul kodus on?“ küsis ta ning vaatas nüüd Simonat. „Vend.“ ütles Simona trotslikult ning läks kööki. „Süüa tahad?“ hüüdis tüdruk köögist. „Ma ei tea suht.“ ütles poiss naerma hakates ning ise samuti kööki jõudes. Simona tõstis külmkapist võileiva materjali välja ning hakkas nüüd juua otsima. „Mis sa juua tahad?“ küsis ta poisilt, ise samal ajal endale klaasi vett kallates. „Ma võtan ka vett.“ ütles poiss ning otsis endale klaasi kuhu ta vee sisse kallas.
Poiss võttis sõõmu oma veest, jäädes tütarlast vaatama. ,,Sa siis tuled Kristjani juurde?"küsis Jakob, kuna polnud veel Simonalt vastust kuulnud . Simona, võttes oma jääkülmast veest lonksu, kehitas ükskõiksel pilgul vaid õlgu. ,,Kui Linda tuleb, jääb asi katki." pobises Simona, viies oma pilgu vennale, kes köögi uksel kõikus. ,,Sama hästi võiksid sa ju mu vennaga minna." pakkus tütarlaps naerdes välja. Jakobile aga see mõte ei meeldinud . Pigem oleks ta jätnud kogu asja katki. Poiss vahtis pikka aega vett klaasis, lausudes siis:,,Ei, Linda ei tule kohale. Vähemalt pole ta mulle oma tulemise kohta teada andnud." Ja kuigi jakob oli valetanud, ei tahtnud ta mingi Linda pärast pidu ära jätta.

Järgneb ...