Kurb Lugu .! :( . 12. osa . Ma usun , et eelviimane ;P

postitas: jupi96 - 14.02.2008, 2008-02-14 16:23, loetud: 833x

Eelviimane osa siis

Kuid järsku...tuli auto ta kõrvalt ja sõitis emale otsa . Ma oleks tahtnud ära kaduda , et mind nagu siin poleks kunagi olnud ; // .
Ma olin šokis , aga ei nutnud . Ma olin juba sellega harjunud . Olin harjunud selle jubeda piinaga . Miks ? Ma ei tahnud sinna minna ja nägin , et auto on juba tükk maad kaugemale sõitnud . Kas autojuht ei märganud ? Või oli see plaanitud ? . Õnneks nägin , et inimesed jooksevad tema juurde ja viiad siiasamma haiglasse . Ta ninast tuli verd . Ma kartsin .
Arst tuli minu juurde . Tegin nägu , nagu poleks midagi näinud ja arvasin , et :

Arst: Mul on halvad uudised .
Mina: Kas Keniga on midagi lahti? On ta surnud ? :|
Arst: ei . Te ema ...
Mina : (Ma teadsin , et ma polnud just hea näileja . ) Ma tean küll . Ta jäi auto alla , ma nägin pealt .

Ja ma hakkasingi lõpuks meeletult nutma . Võtsin Sohvi sülle , andsin talle midagi head närida ja nutsin tema põue . Sohvile saan kõigest rääkida , sest tema pole selline , kes räägib saladused ära . Ta nagunii ei oska seda teha . ta ei saa arugi , mis ma räägin talle . Ta ainult saab aru , et mul pole just kõige parem tuju ......

Lõpuks tuli mu sõber külla . Ta kuulis telefonist , mis ma talle ütlesin , et emale sõideti otsa . Mari-Liis tuli mu juurde ja kallistas . Ma tundsin , et mind keegi jälle toetab ja äkkii .....

Jätkan !

Märksõnad: Haigla  taks  ema  sõber .