Käisime vastlapäeval klassiga bowlingus.Algas see sellega , et buss pani meid sikupilli prisma ees maha aga bowling oli peaaegu seal samas. Siis seisime vähemalt pool tundi bowlingu välis ukse ees ja veerand tundi teisel korrusel ,et saali saada.Pidime algul nr 39-41 kingad jalga panema , aga õnneks lubati sokkides mängida.Pidime tegema neljased kambad ja raja välja valima..Algul ei leidnud mina,Marilin ja Hanna Britt oma kampa neljandat ja hakkasime kolmekesi mängima,aga järsku tuli meie õps ja tõi Kaarini meie kampa..Me ei saanud selle monitoriga algul hakkama kuid siis tulin mina kui kogend bowlingu mängia ja sain asja tööle.Me otsisime õnne inimest ehk nii öelda õnne amuletti.Selgus ,et targem on üksinda kuuli veeretada ja kõik peale viskaja pidid korralikult laua taga istuma (ergutada ei tohtinud).Noh, bowling sai siis läbi ja hakkasime bussi peale kõndima.Birgitile pidi vb ema järgi tulema.Tuli siis selline auto nagu Birgiti emal.Birgit hakkas siis sinna jooksma kui õpetaja Aili käratas:``Mis sa kõnnid keset teed!Laps ei oska enam kõnni teel kõndida w?Issand jumal küll!!!``.kõik hakkasid täiega irvama.Siis jooksis Birgit meile järele ja hüüdis:``Oodake mind ka``Tuli välja ...