<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	>

<channel>
	<title><![CDATA[blog.tr.ee]]></title>
	<atom:link href="http://blog.tr.ee/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link><![CDATA[http://blog.tr.ee/]]></link>
	<description><![CDATA[blog.tr.ee - the greatest blog aggregator.]]></description>
	<pubDate><![CDATA[Wed, 6 Jan 2021 01:06:13 +0200]]></pubDate>

	<generator>http://blog.tr.ee/</generator>
	<language>en</language>

	<image>
		<title><![CDATA[blog.tr.ee]]></title>
		<link><![CDATA[http://blog.tr.ee/]]></link>
		<url>http://blog.tr.ee/images/blogtree.png</url>
		<width>160</width>
		<height>65</height>
	</image>


		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://tasuja86.blogspot.com/2021/01/tulumaks.html]]></guid>
		<title><![CDATA[Tulumaks]]></title>
		<link><![CDATA[http://tasuja86.blogspot.com/2021/01/tulumaks.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Unknown]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[ Kohalikele omavalitsustele üle kantud tulumaks.]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://syndikaat.blogspot.com/2021/01/ekre-aukohus-valitsus-peaks-keskenduma.html]]></guid>
		<title><![CDATA[EKRE fraktsioon: valitsus peaks keskenduma olulisemate liitlaste solvamisele ja pandeemiale]]></title>
		<link><![CDATA[http://syndikaat.blogspot.com/2021/01/ekre-aukohus-valitsus-peaks-keskenduma.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[oHpuu]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[Nädalavahetusel kogunenud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon mõistis hukka rahandusminister Martin Helme ja riigikogu väliskomisjoni liikme Mart Helme hiljuti Tre Raadios väljendatud kommentaarid Leedu ja Rumeenia aadressil. 
Fraktsioon märkis, et partei liidrid keskenduvad väikeste NATO liitlaste mõnitamisele olukorras, kus mitu Eestile märksa olulisemat riiki on veel solvamata. Liikmed pelgavad, et pärast Ameerika Ühendriikide järgmise presidendi Joe Bideni paikapanemist on Eestis jäädud loorberitele puhkama. 
“On sümptomaatiline, et valitsus ei ole siiani leidnud võimalust Kanada demokraatia kahtluse alla seadmiseks,” märgitakse avalduses. “Samuti oleme pööranud lubamatult vähe aega Saksamaa ja Prantsusmaa ründamisele. Eriti raske on avalikkusel mõista, miks me viivitame praeguses olukorras Läti kuuevarbaliste sodomiitide hukkamõistuga.” 
Liikmed leidsid, et ehkki NATOsse mittekuuluva Rootsi põlgamine on paljude erakonna valijate jaoks enesestmõistetav, on partei liidrid hoidnud Rootsi poliitikute kommunistideks ja müüjatüdrukuteks sõimamisest. Samal ajal ei ole Rootsi meile vähem oluline riik kui Soome, mille puhul selline võimalus leiti. 
Avalduses märgitakse, et Eesti on praegu tõsises tervise- ja majanduskriisis, mis vajab kõigi rahvuslike jõudude mobiliseerimist. “Seetõttu on valitsuse esmane missioon praegu selgitada, et pandeemia on müüt ja töökohtade kadumises on süüdi välismaalased,” leiab fraktsioon. “Suhete rikkumine väikeste liitlasriikidega on pseudoteema, millega võib tegeleda headel aegadel.” 
Haige Mõistuse Syndikaat - teie tee teadmiste allika juurde!]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://www.auto24.ee/uudised/uudised.php?uid=63595]]></guid>
		<title><![CDATA[Nasser Al-Attiyah oli võidukas teist päeva järjest]]></title>
		<link><![CDATA[http://www.auto24.ee/uudised/uudised.php?uid=63595]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[Kolmekordne Dakari ralli võitja Nasser Al-Attiyah sõitis kõrberallil teist päeva järjest välja parima aja ja vähendas vahet liidrina püsiva Stephane Peterhanseliga.
Päeva üllatajaks oli 403 kilomeetrit pikal kiiruskatsel teist aega näidanud Toyota sõitja Henk Lategan, kes kaotas tiimikaaslasele Al-Attiyahile vaid kahe ja poole minutiga. Kolmanda aja sõitis välja Peterhansel,...
Loe kogu uudist]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://www.auto24.ee/uudised/uudised.php?uid=63594]]></guid>
		<title><![CDATA[F1: Lando Norris nakatus koroonaviirusega]]></title>
		<link><![CDATA[http://www.auto24.ee/uudised/uudised.php?uid=63594]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[McLareni võistkond teatas, et hetkel Dubais puhanud sõitja Lando Norris nakatus koroonaviirusega.
Lando Norris puhkas Dubais enne võistkonna talvist treeninglaagrit ja oli koroonaviiruse sümptomite (lõhna- ja maitsemeele kadumine) tõttu lasknud ennast testida. Esmaspäeval saigi McLareni sõitja positiivse testitulemuse ja peab nüüd vastavalt Araabia Ühendemiraatide...
Loe kogu uudist]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://www.auto24.ee/uudised/uudised.php?uid=63592]]></guid>
		<title><![CDATA[Maanteeinfo uus number on 1247]]></title>
		<link><![CDATA[http://www.auto24.ee/uudised/uudised.php?uid=63592]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[Alates 1. jaanuarist 2021 on maanteeinfo uus telefoninumber 1247. Uuele numbrile üleminek võtab aega ning esialgu toimivad paralleelselt mõlemad numbrid (1247 ja 1510). Riigiinfo telefonile 1247 on helistamine tasuta. Kõnesid võetakse vastu eesti, vene ja inglise keeles.
Maanteeinfo telefonile saab edastada infot riigiteedel esinevate probleemide kohta. Näiteks kui teel on...
Loe kogu uudist]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://maailmaparandaja.blogspot.com/2021/01/muudkui-kaebab.html]]></guid>
		<title><![CDATA[Muudkui kaebab]]></title>
		<link><![CDATA[http://maailmaparandaja.blogspot.com/2021/01/muudkui-kaebab.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[maailmaparandaja]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[ Täna tahan kaevata oma pesamuna peale. 
Eile õhtul läks ta mgama nagu kord ja kohus kell üheksa. Ei vingerdanud ega midagi. Kella 11 paiku arvas ta aga, et oleks paras aeg hakata plurtsutama ja plörtsutama ning võrevoodist levis minuni volatiilsete väljaheidete vingu. Egas midagi - laps paljaks ja pepupesu. Võite ise arvata, kas Tirts ärkas sellise kohtlemise peale üles või ärkas ta sellise kohtlemise peale üles. Võin vihjata, et ärkas küll.
Ärkas, aga vot magama enam jääda ei tahtnud. Selle asemel ronis mööda mind ring, nokkis nina, kratsis kõrvu ja üritas silmi oma sõrmekestega lahti kangutada. Ja niimoodi kuni kella veerand viieni välja.
Olen täna värske kui salatileht võileival,(mis on nädalaks ajaks külmikusse moosipurgi taha unustatud).
jah, ma tean küll, et see sõna siia eriti hästi ei sobi, aga just nende sõnadega kirjeldas üks kodanik kunagi laudast erituvat ja elukvaliteeti mõjutavat  lõhnahäiringut.]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[https://digitark.ee/12-vaga-head-appi-windowsi-arvutile]]></guid>
		<title><![CDATA[12 väga head äppi Windowsi arvutile]]></title>
		<link><![CDATA[https://digitark.ee/12-vaga-head-appi-windowsi-arvutile]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Hardi Keerutaja]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[Aasta lõpp ja uue algus on aeg, kui paljud uued arvutid võetakse esimest korda karbist välja. Et teha valimine lihtsamaks, siis toome välja need äpid (või programmid nagu nende kohta vanasti öeldi), mis teevad Windowsis toimetamise mõnusamaks või mis on lausa hädavajalikud.
 
Võib tulla üllatusena kui paljudel online-teenustel on oma spetsiaalsed Windowsi äpid. Nende kasutusele võtmine võib aidata organiseerida elu mentaalselt. Kui kõik striiminguteenused, töö-äpid, chat ja sotsiaalmeedia on avatud kümnetes Chrome’i tabides, siis nende vahel navigeerimine võib hakata üle jõu käima. Kõike läbi brauseri vahekaartide tehes on ka risk, et miski ebaoluline viib tähelepanu näiteks tööasjadest kaugele eemale.
Osad teenused on äpina palju paremad, kui brauseris ja osad eksisteerivadki ainult äpis.
DUOLINGO
Duolingo on lõbus ja lihtne viis õppida uut keelt kõigest mõne minuti kaupa päevas. Mina kasutan seda kunagi õpitud saksa keele meelde tuletamiseks. Valikuid on laialdaselt alates soome keele õppimisest kuni hiina keeleni. Õppimist saab alustada lihtsatest fraasidest nagu tervitused ning vaikselt läheb järjest raskemaks.
ZOOM
2020 aastat defineeriv äpp on vaieldamatult Zoom. Sellest on saanud igapäevane tööriist nii töö ülesannete täitmiseks, üritustel osalemiseks või lihtsalt sõpradega ühenduse hoidmiseks.
SKYPE
Skype’l pole niipalju äridele orienteeritud funktsioone kui Zoomil, kuid olles Microsofti omanduses, siis klapib see Windows 10-ga eriti hästi.
ADOBE CREATIVE CLOUD
Creative Cloud on komplekt Adobe äppe, mille vajadus sõltub tööst või hobist ja muidugi ka eelarvest. Fototöötlejad saavad Photoshopi ja Lightroomi kümne euro eest kuus. Video töötlus tarkvara Premiere Pro on poole kallim. Kogu nö portfelli saab 50 euro eest kuus, saades enda käsutusse üle kahekümne äpi.
PAINT 3D
Paint on olnud olemas vaat, et aegade algusest. Kuigi esmapilgul võib jääda mulje Paintist kui mingist jamast, mida Windowsiga kaasa pannakse, siis tegelikult on see üks kasutajate poolt enimhinnatud programme. Lihtsat pilditöötlust on sellega väga mugav teha. Enamus inimesi oskab seda kasutada, lisaks leiab kõik vajalikud tööriistad nii 2D kui ka 3D mudelite loomiseks.
AUDIBLE
Vahel on aja mõnusaks mööda saatmiseks vaja kõigest ühte audioraamatut. Audible on koht, kust neid saab. Saadaval erineva hinnaga paketid.
SPOTIFY
Kui sa juba ei kasuta, siis kindlasti tead inimesi, kes seda teevad. Windowsi äpp on lihtne kasutada ja annab soovitusi. Nüüd ka üks populaarsemaid kohti, läbi mille podcaste kuulata.
VLC
Videode vaatamiseks kasulik programm, mis saab hakkama kõikvõimalike formaatidega. Kes on proovinud Windows Media Playeriga rinda pista, teab, et VLC on parem. Sellelt leiab ka equalizeri ja võimaluse vaadata sisu CD ja DVD plaatide pealt.
MESSENGER
Jah, Facebook Messengeri jaoks on nüüd eraldi Windowsi äpp, mis on äravahetamiseni sarnane iOS ja Android äpile, nii et selle kasutusele võtmine peaks olema väga mugav. Paar võimalust on sellest äpist siiski puudu hääl- ja videokõned, kuid muidu hea võimalus hoida chattimine brauserist eemal.
WPS OFFICE
See äpp on võimalus mitte maksta Microsoft 365 eest. Tasuta äpp, millega saab avada ja muuta Office’i dokumente, kirjutab The Verge. Komplekt sisaldas Writerit (Word), Spreadsheets (Excel), PDF Editor ja Presentationit (PowerPoint).
DROPBOX
Kõik, kes on Dropboxi kasutanud teavad, et see on üks mugavamaid pilveteenuseid. Windows äpiga saab vaadata fotosid ja faile. Lisaks saab neid oma pilvekontolt alla ja üles laadida. Tasuta saab 2GB ruumi, mida vajadusel laiendada.
YOUR PHONE
See äpp ühendab Windowsi arvuti Androidi seadmega, mis muudab arvuti teatud mõttes Androidi laienduseks. Märguanded ja piltide ning failide liigutamised nagu ka kõned ja sõnumid, saab ette võtta arvutiekraanil.
The post 12 väga head äppi Windowsi arvutile appeared first on Digitark.]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[https://digitark.ee/telia-kuulub-viimase-kumnendi-ihaldusvaarseimate-tooandjate-hulka]]></guid>
		<title><![CDATA[Telia kuulub viimase kümnendi ihaldusväärseimate tööandjate hulka]]></title>
		<link><![CDATA[https://digitark.ee/telia-kuulub-viimase-kumnendi-ihaldusvaarseimate-tooandjate-hulka]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Digitark]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[CV Keskuse andmetel asetus Telia viimase kümnendi ihaldusväärseimate tööandjate arvestuses kõrgele 2. kohale.
 
Eesti ihaldusväärseimate tööandjate valimisse on viimase kümne aasta jooksul oma panuse andnud rohkem kui 50 000 töövõtjat ja kokkuvõtvasse armastatuimate tööandjate edetabelisse jõudis 35 erinevat organisatsiooni.
Igal aastal, mil tööportaal CVKeskus.ee uuringut läbi viis, jõudsid ihaldusväärseimate tööandjate sekka kaheksa ettevõtet Eesti Energia, Telia Eesti (sh EMT, Elion ja Eesti Telekom), Skype Technologies, Swedbank, Playtech Estonia, LHV Pank, Nortal (sh Webmedia Group) ja Microsoft Estonia.
Esikoha vääriliseks hindasid töötajad läbi aastate kolme tööandjat. Ülekaalukalt kõige armastatumaks tööandjaks valisid töötajad läbi aastate Eesti Energia, kes võidutses edetabelis koguni seitsmel korral (aastatel 2012 2013 ja 2015 2019). 
Lisaks jõudis esikohani ka 2020. aasta ihaldusväärseimaks tööandjaks valitud Telia Eesti , kes tuli kümne aasta koondedetabelis teiseks.
Telia personalijuht: see on suur kompliment
Telia Eesti personaliüksuse juhi Ingrid Viinapuu sõnul on rõõm tõdeda, et
Telia on läbi aastate olnud Eesti inimeste silmis üks ihaldusväärseimaid tööandjaid nii parematel kui ka veidi keerukamatel aegadel (nagu oli seda 2020), mis näitab, et meid hinnatakse tööandjana kõrgelt nii oma inimeste seas kui tööjõuturul tervikuna.
See on ühele tööandjale suurim kompliment ning üks edukuse mõõdupuu. Selline tagasiside annab indu edasiseks ning ühtlasi kinnitab, et need teemad mille nimel Telias igapäevaselt üheskoos pingutame inimesekeskne kultuur, väärtuspõhine ja tulemuslik juhtimine, soov oma valdkonna innovatsiooni eest vedada ning laiemalt ühiskonda panustada, on õiged. Loodan väga, et ka sel aastal loovad meie inimeste ärilised teod, nende arengulood ja kogemused Telias töötamisest ning meist kui tööandjast jätkuvalt positiivset kuvandit.“
Edetabeli kolmanda koha saavutas 2014. aastal võiduka ihaldusväärseima tööandja tiitli haaranud Skype Technologies.
Ihaldusväärseimate tööandjate esikolmikusse valiti korduvalt kümne aasta vältel ka kolm pangandus- ja infotehnoloogiasektori tööandjat Swedbank, LHV Pank ning Transferwise, kes saavutasid kümnendi koondedetabelis vastavalt 4., 6. ja 7. koha. Nende vahel viienda koha saavutas Playtech Estonia, keda pidasid töövõtjad samuti läbi aastate üheks parimaks tööandjaks.
Aastast aastasse on ihaldusväärsete tööandjate edetabelis muutunud üha domineerivamaks ettevõtted, kes pakuvad võimalusi panustada tehnoloogia- ja finantsvaldkonna arengusse,“ tõi uuringust esile kerkinud trendi välja CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
  Innovaatiliste ettevõtete võidukäiku töötajate südametesse peegeldab ka edukaim uustulnuk edetabelis Bolt Technologies, kes jõudis oma debüütaastal ihaldusväärseimate tööandjate edetabelis kohe esikümne sekka,“ lisas Henry Auväärt.
Viimase kümnendi Eesti ihaldusväärseimate tööandjate edetabelisse jõudsid veel ka Tallink Grupp, ABB, Nortal, SEB Pank, Microsoft Estonia, Pipedrive, Elisa Eesti, Tallinna Kaubamaja, Riigimetsa Majandamise Keskus, Orkla Eesti AS, Cleveron, Tartu Ülikool, Eesti Rahvusringhääling, Tallinna Lennujaam, Eesti Pank, Bolt Technology, Nordea Bank, Utilitas, Ericsson Eesti, Merko Ehitus, Kaitseressursside Amet, Estonian Air, Estravel, Helmes, A. Le Coq, Apollo Group ja Baltika.
Kahel aastal valiti ihaldusväärseimate tööandjate sekka ka Riigikogu, mida töövõtjad pidasid ihaldatud töökohti pakkuva organisatsiooni vääriliseks aastatel 2016 2017 ning mis saavutas seeläbi kümne aasta koondedetabelis 24. koha.
Viimase kümne aasta Eesti kõige ihaldusväärsemad tööandjad:
Koht
Ettevõte
1
Eesti Energia AS
2
Telia Eesti AS
3
Skype Technologies OÜ
4
Swedbank AS
5
Playtech Estonia OÜ
6
LHV Pank AS
7
Transferwise Ltd Eesti filiaal
8
Tallink Grupp AS
9
ABB AS
10
Nortal AS
11
SEB Pank AS
12
Microsoft Estonia OÜ
13
Pipedrive OÜ
14
Elisa Eesti AS
15
Tallinna Kaubamaja AS
16
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)
17
Orkla Eesti AS (Kalev ja Põltsamaa Felix)
18
Cleveron AS
19
Tartu Ülikool
20
Eesti Rahvusringhääling (ERR)
21
Tallinna Lennujaam AS
22
Eesti Pank
23
Bolt Technology OÜ
24
Riigikogu
25
Nordea Bank Abp Eesti filiaal
26
Utilitas
27
Ericsson Eesti AS
28
Merko Ehitus Eesti AS
29
Kaitseressursside Amet
30
Estonian Air AS
31
Estravel AS
32
Helmes AS
33
A. Le Coq AS
34
Apollo Group OÜ
35
Baltika AS
Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldab kord aastas Eesti ihaldusväärseimate tööandjate uuringut, kuhu on viimase kümne aasta vältel oma panuse andnud 52 371 töövõtjat.
Uuringu metoodika erineb paljudest teistest sarnastest konkurssidest, kuna uuringusse ei saa ettevõtted end ise registreerida või avaldada soovi konkursil osalemiseks. Pingerida selgub täielikult tuhandete töövõtjate tagasiside tulemusel, kes nimetavad organisatsioone, kus nad kõige enam töötada sooviksid. Lisaks poolthäältele arvestatakse uuringus ka vastuhääli ehk arvamusi tööandjatest, kelle juures töövõtjad töötada ei soovi. Lisaks palutakse uuringus välja tuua ka vastaja seos ettevõttega, et näha, kui paljud töötajad on valmis omaenda tööandjat kiitma.
The post Telia kuulub viimase kümnendi ihaldusväärseimate tööandjate hulka appeared first on Digitark.]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[https://digitark.ee/kuula-metsarahva-raadiot]]></guid>
		<title><![CDATA[Kuula metsarahva raadiot]]></title>
		<link><![CDATA[https://digitark.ee/kuula-metsarahva-raadiot]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Erki Oras]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[Kas su närvid on mustad maailmas möllavast viirusest ja jätkuvast kodusistumisest? Stress ja frustratsioon tahavad liiga teha? Võta aeg maha ja kuula raadiot!
 
Ei, mitte uudiseid või tümpsu. Kuula internetist maailma kõige rahustavamat raadiot trees.fm. Trees.fm on üks õige metsarahva raadio, millel on üle saja erineva jaama üle terve meie planeedi. Raadiojaamade peaesinejateks on, nagu nimigi ütleb, puud. Lisaks veel tuul, vesi ja suuremad või väiksemad loomad-linnud. Valikut on Siberi taigast kuni Venezuela vihmametsadeni. Lisaks metsahäältele võib kasutaja imetleda ka iga metsahääle juurde kuuluvat fotot esinejast’. Raadiojaama’ valik on üsna lihtne, ekraanil on vaid üks nupp, millele klikkides hakkab mängima järgmine kanal või jaam. Tagasi eelmise jaama peale paraku minna ei saa, sest veebileht pakub täiesti juhusliku algoritmi abil uut helindit, mis kõik kokku pärinevad hoopis Sounds of the Forest helikaardilt , kust saab juba geograafilisel kaardil valida endale kuulamiseks sobiva metsahääle koha. Loodushäälte harmoonia võib mõjuda erakordselt lõõgastavalt, seega kui tunned, et rutiin tahab silmanägemist ära võtta, siis on nutikas metsaraadio sisse lülitada, leida sealt endale sobiv jaam ja hetkeks silmad sulgeda või vähemalt ekraanilt kõrvale viia ning lasta loodushäältel endast läbi voolata. Tunned peatselt, kuidas mõttemaru peas vaibub ning hinge laskub suur ja roosa rahu.
The post Kuula metsarahva raadiot appeared first on Digitark.]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[https://www.tihend.eu/2021/01/it-uudised-katkestused-sk-id-solutionsi.html]]></guid>
		<title><![CDATA[IT uudised - Katkestused SK ID Solutionsi teenustes. Mobiil-ID kasutus siiani häiritud]]></title>
		<link><![CDATA[https://www.tihend.eu/2021/01/it-uudised-katkestused-sk-id-solutionsi.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Viuh]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[Täna alates kella 10:14st on häiritud SK ID Solutionsi pakutavate teenuste töö. Katkestused võisid esmalt esineda ID-kaardi, Mobiil-ID ja Smart-ID kasutamisel ning ajatempliteenuses.
Allikas: IT uudised - Katkestused SK ID Solutionsi teenustes. Mobiil-ID kasutus siiani häiritud]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[https://www.tihend.eu/2021/01/it-uudised-fitek-vottis-kasutusele-uue.html]]></guid>
		<title><![CDATA[IT uudised - Fitek võttis kasutusele uue nime]]></title>
		<link><![CDATA[https://www.tihend.eu/2021/01/it-uudised-fitek-vottis-kasutusele-uue.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Viuh]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[Sellest aastast tegutseb e-arvete saatmise- ja vastuvõtu ning finantsprotsesside automatiseerimise ettevõte Fitek uue nime all.
Allikas: IT uudised - Fitek võttis kasutusele uue nime]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[https://www.tihend.eu/2021/01/digigeenius-kauaoodatud-uudis-eestis.html]]></guid>
		<title><![CDATA[Digigeenius - Kauaoodatud uudis: Eestis avas uksed Xiaomi ametik e-pood]]></title>
		<link><![CDATA[https://www.tihend.eu/2021/01/digigeenius-kauaoodatud-uudis-eestis.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Viuh]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[Populaarne nutiseadmete tootja Xiaomi avas tänasest Eestis ametliku e-poe mi-home.ee, mis suurendab oluliselt nii tehnika kättesaadavust kui ka uute toodete siinsele turule ilmumise kiirust.
Loe Kauaoodatud uudis: Eestis avas uksed Xiaomi ametik e-pood täispikka artiklit portaalist Digigeenius.
Allikas: Digigeenius - Kauaoodatud uudis: Eestis avas uksed Xiaomi ametik e-pood]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://markomihkelson.blogspot.com/2021/01/kui-kaob-usk-demokraatiasse.html]]></guid>
		<title><![CDATA[KUI KAOB USK DEMOKRAATIASSE]]></title>
		<link><![CDATA[http://markomihkelson.blogspot.com/2021/01/kui-kaob-usk-demokraatiasse.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Marko Mihkelson]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[Kui Eestis kaob usk demokraatiasse, on ees väga haprad ajad. Ajalugu on selles meile juba kord väga valusa õppetunni andnud 1930. aastatel. Kas me tõesti laseme asjadel omasoodu kulgeda, kui on õhkõrngi võimalus, et midagi sarnast võib taas aset leida? Eesti praeguse valitsuse juhtivpoliitikute seisukohad USA, Leedu, Soome või Rumeenia valimiste kohta või ka läbi sõrmede vaatamine õigusriigi põhimõtete väänamisse Ungaris ja Poolas mitte üksnes ei halvenda suhteid meie liitlastega ega aseta Eestit virtuaalsesse rahvusvahelisse
 
isolatsiooni, vaid on ka otseseks ohuks meie enda demokraatliku riigikorralduse püsimisele.
Demokraatia erosioon on kahjuks maailmas levimas kiiremini, kui me tajume, mistõttu ei pruugi me osata selles veel ohtu näha. Vaba maailma vaieldamatu liiderriik Ameerika Ühendriigid on vastakuti enneolematu olukorraga, kus valimised kaotanud president ja samadel valimistel oma koha võitnud kongresmenid ei tunnista valimistulemusi. Sotsiaalmeediat kasutades on loodud jõuline narratiiv sellest, kuidas kurjuse jõud“ soovivad alla suruda rahva tahet ning kõrvaldada võimult tõelised patrioodid.
Ajaloost võib selliseid hetki kirjeldada riigipöördekatsetena. Demokraatiate varisemist autoritaarsusesse on ennegi ette tulnud. Midagi head pole see aga kaasa toonud ei väikeriikidele ega suurvõimudele. See on päädinud maailmakorra murenemisega, kuigi suurte inimkaotuste hinnaga on hiljem demokraatia taas võitnud. 
Seekordne kriis võib kulgeda raskemalt. Läänemaailma suhteline nõrgenemine Hiina, aga ka Venemaa, ambitsioonide tugevnemisel oleks kordades negatiivsema järelmõjuga, kui sellega peaks kaasnema inimeste usalduse kadumine demokraatiasse. Kohati jääb mulje, et pisikesed 
trumpid  üle ilma on kui zombid, keda sunnitakse distantsilt iseennast hävitama.  
USAs toimuv on innustanud kitsarinnalisi poliitikuid õli tulle valama mujalgi. Kahjuks on üheks selliseks halvaks näiteks kujunenud ka Eesti. Demokraatia ja vabaduste kantsina tuntud Põhjala-Balti riikidest oleme täna ainsad, kus valitsusliikmetele on antud justkui  carte blanche  töötada lööktöö vormis poliitilist vastutust kartmata inimeste usalduse lõhkumise nimel demokraatia põhialustesse.   
Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis kirjutab Helmete sõnadele reageerides tabavalt, et “Leedu, nagu ka Eesti, taastas iseseisvuse oma rahva demokraatliku tahte alusel. Usk demokraatiasse ja tervesse mõistusesse aitas meil ehitada oma riike tugevamaks ja lähedasemateks. Teie usk meie demokraatiasse aitab meil uskuda teie tervesse mõistusesse.”
Usk vaba ühiskonna alustaladesse, demokraatliku valiku õigsusesse ning lugupidav ja väärikas suhtumine nii oma riiki kui meid vaba maailmaga edukalt sidunud väärtussüsteemi on Eesti turvakood. Seda pole hoitud saladuses seda teavad kõik. Teavad ka need, kellele Eesti edu vaba ja avatud riigina on pinnuks silmas. 
Need, kes täna ründavad teiste demokraatlike riikide valimisi, ründavad homme meie endi valikuvabadust. See on rünnak demokraatia vastu ja see ei saa Eestile kunagi hästi lõppeda.
Arvamus ilmus Delfi portaalis 4. jaanuaril 2021]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://markomihkelson.blogspot.com/2021/01/kuidas-saada-lordiks-siberi-lordiks.html]]></guid>
		<title><![CDATA[KUIDAS SAADA LORDIKS, SIBERI LORDIKS]]></title>
		<link><![CDATA[http://markomihkelson.blogspot.com/2021/01/kuidas-saada-lordiks-siberi-lordiks.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Marko Mihkelson]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[Kuidas saada 40-aastaselt eluaegseks Suurbritannia lordiks, olles sündinud Nõukogude Liidus? Kas piisab sellest, et olla KGB ohvitserist miljardäri poeg? Või on vaja mängu tuua Läänes siiani armastatud Mihhail Gorbatšov? Või on vaja saada Briti kodanikuks ning jääda meelde kuninglikule õukonnale? Või tuleb lihtsalt saada Briti peaministri heaks sõbraks?
 
Kõik need eduks vajalikud tegurid on olemas Jevgeni Lebedevil, kes alates käesoleva aasta jõulukuust on ametlikult Briti parlamendi ülemkoja liige. Teda teatakse nüüd kui Siberi ja Hamptoni lordi. Kõige selle taustal kipub aga jääma kõlama üks paratamatu küsimus kas kogu loo laiem taust ei viita mitte ühele killule Venemaa pikaajalisest mõjutustegevusest lääneriikide sisepoliitika hägustamiseks, antud juhul siis Suurbritannias?   
Kogu see lugu tunduks uskumatuna, kui see poleks tõsi. Juba ainuüksi uue paruni tiitel “Vene Föderatsioonis asuva Siberi lord” kõlab 2020. aastal kui kehvapoolse romaani peategelase vägisi otsitud eripära. Huvitav, kas kuninganna Elisabeth II küsis selleks ka president Putinilt luba?
Asja teeb pikantsemaks seegi, et veel aasta alguses olid luureametid hoiatanud peaminister Boris Johnsonit Jevgeni Lebedevi ja tema isa kahtlasest taustast. Hoiatus jäi tähelepanuta, samas kui kontrolliprotsessis kukkusid läbi viimased kümme aastat parlamendi alamkoja spiikriks olnud John Bercow ning asespiiker Tom Watson. KGB polkovniku poeg sai lordiks, Buckinghami valimisringkonda parlamendis esindanud ja Brexiti debattide juhatamisega maailmas kuulsust võitnud Bercow aga mitte.
Moskva olümpia-aastal (1980) sündinud Jevgeni võlgneb oma edu isale Aleksander Lebedevile (61), kes justkui teadis juba koolis, kuidas pöördelisest ajastust 
jackpot  taskus väljuda. Jevgeni sündis ajal, kui tema isa õppis Moskva Riiklikus Rahvusvaheliste Suhete Instituudis (MGIMO) rahvusvahelist majandust, omandades lisaks inglise keelele ka hispaania keele. Ilmselt jäi ambitsioonikas Lebedev (ta astus kommunistlikusse parteisse juba 19-aastaselt) silma KGB värbajatele, kes suunasid noore edasi õppima Moskva lähistel asunud Andropovi-nimelisse KGB instituuti. Nii sai Lebedevist Vladimir Putini ja Liibüa kunagise diktaatori Muammar Gaddafi koolivend. Praegu kannab see 1938. aastal asutatud spioonikool Välisluure Akadeemia nime. 
Verivärske KGB välisluure ohvitserina asus Lebedev 1984. aastal diplomaadi kattevarjus tööle välisministeeriumisse ning 1987. aastal suunati ta lähetusse Nõukogude Liidu saatkonda Londonisse. Aleksander Lebedev on ise väitnud, et tema ülesanne Londoni saatkonnas oli tõkestada kapitali väljavedu Nõukogude Liidust. Tegelikkus võis aga olla täpselt vastupidine. Lebedevi haridus, ettevalmistus ja teenistuskoht sobisid ideaalselt osalemaks KGB laiaulatusliku operatsiooni läbiviimises, mille eesmärgiks oli laguneva riigi hirmus kommunistliku partei ja eriteenistuste miljarditesse ulatuvate aktivate peitmine variettevõtetesse üle maailma. Seda operatsiooni on esimest korda suurema põhjalikkusega kirjeldanud Financial Times’i endine korrespondent Moskvas Catherine Belton sellel aastal ilmunud suurepärases raamatus
Putini inimesed: kuidas KGB võttis tagasi Venemaa ja seejärel võttis ette Lääne
“.
Me ei tea, kas KGB alampolkovniku Lebedevi kiire tõus ärimaailmas pärast tema erruminekut 1992. aastal oli seotud juurdepääsuga nn partei kullale“, kuid kindel on see, et Londoni perioodita poleks temast saanud miljardäri. Grupi endiste diplomaatidega (kas mitte siiski endiste KGB ohvitseridega?) lõi Lebedev finantsettevõtte, mis asus aktiivselt osalema Venemaa erastamisprotsessides. Lisaks võimalikule algkapitalile tekkisid Lebedevil Londoni aastatel kontaktid Vene ärimaailma hilisemate tippudega nagu Vladimir Potanin, Mihhail Prohhorov, Vladimir Vinogradov, Sergei Rodionov, Vitali Malkin ja teised. Miljardär Aleksander Mamutiga olid nad olnud klassivennad. Vaevalt tosina aastaga oli ta tõusnud Forbes’i hinnangul 3,7 miljardi dollariga rikkuselt Venemaa jõukamate esiveerandisse. 
Mõnede Venemaa analüütikute arvates võis Lebedevi kiire tõusu ja rikkuse taga olla lähedased suhted Nõukogude Liidu viimase juhi Mihhail Gorbatšoviga. Pole välistatud, et Lebedevi ja Gorbatšovi seovad kunagised telgitagused kokkulepped, mida võib vaid aimata. 2006. aastal ostsid Lebedev ja Gorbatšov Venemaa liberaalse nädalalehe “Novaja Gazeta” vähemusosaluse, päästes sellega väljaande pankrotist. Täpselt samal aastal sai ajaleht maailmakuulsaks pärast tema tuntuima ajakirjaniku Anna Politkovskaja mõrva oma Moskva koduuksel. Lebedevile kuulub ajalehest 39 ja Gorbatšovile 10 protsenti.
Kuid veelgi huvitavam seos Lebedevide ja Gorbatšovi vahel ilmnes Raisa Gorbatšova Fondi asutamisega 2006. aastal Londonis. Aleksander Lebedev annetas fondi käivitamiseks oma osaluse lennukite rendiga tegelevas ettevõttes, mille väärtuseks hinnati siis umbes 100 miljonit naela. Fondi tegevjuhiks sai ei keegi muu kui Jevgeni Lebedev. Näib, et vana Lebedev tasus Gorbatšovi ees justkui mingi võla ja ostis koos sellega nii endale kui oma pojale suurepärase sisenemispileti Londoni kõrgklassi. 
Gorbatšova fond suutis ainuüksi aastatel 2006-2010 koguda vähihaigete laste toetuseks Venemaal ja muuks heategevuseks üle 13 miljoni dollari. Annetuste kogumisel mängisid olulist rolli suured galaüritused, kuhu tänu Külma sõja lõpetajana Läänes endiselt väga lugupeetud Gorbatšovile kogunes alati mõjukas seltskond. Näiteks 2009. aasta juunis korraldati kuninglikus Hampton Courti palees Raisa Gorbatšova Fondi neljas galaõhtusöök, kus lisaks Gorbatšovile mängisid kõige säravamat rolli just Aleksander ja Jevgeni Lebedev. Briti pressis levisid uhked pildid tuntud peokülalistest, kus Lebedevi kõrval olid menukirjanik J.K. Rowling, toonase Briti peaministri abikaasa Sarah Brown, näitleja, modell ja Jevgeni kooliaegne armastus Sophie Dahl, näitleja Vanessa Redgrave ja teised. 
Võimalik, et just Gorbatšova fond sillutas Lebedevidele tee Londoni mõjuka konservatiivse õhtulehe  The Evening Standard  ostmisele. Igatahes kuulus Gorbatšova fondi nõukokku Dalily Maili meediagrupi omanikust miljardäri lord Rothermere’i (53) abikaasa Claudia. 2009. aastal omandas Aleksander Lebedev Rothermere’ilt enamusosaluse Evening Standardis, andes ajalehe tegevjuhtimise poeg Jevgenile. Ost ise oli sümboolne 75 protsendi aktsiate eest käis Lebedev välja ühe naela. Aasta hiljem kergendas ta kukrut veel ühe naela võrra, saades sellega ka ajalehe The Independent omanikuks.
Suurbritannias paljusid üllatanud meediaostudega samasse aega jääb ilmselt ka Jevgeni tutvumine Londoni uue linnapea Boris Johnsoniga. Igatahes on noor Lebedev ja temast 16 aastat vanem Johnson olnud hilisematel aastatel kui sukk ja saabas. Koos on neid nähtud Londoni tänavatel valimiskampaaniat tegemas (2015), Lebedev on olnud Johnsoni külaline tema Islingtonis asuvas kodus (näiteks 2016. aastal koos Michael Gove’i ja tema ajakirjanikust kaasa Sarah Vine’iga; see oli vahetult enne Johnsoni otsust asuda toetama Brexiti kampaaniat) ja Johnson on käinud regulaarselt Lebedevi uhketel A-klassi staaridest tulvil pidudel. 
Välisministrina käis Johnson näiteks 2017. aasta 15. detsembril Londonis Lebedevi korraldatud Nõukogude Liidu teemalisel stiilipeol. Üritusel osalenute kirjelduste järgi oli esimesel korrusel sõjaväevormis Stalinit kujutav seinamaaling, aknaid kaunistasid sirp ja vasar ning keset tuba asunud püstolikujulisest jääskulptuurist valas baarmen viinanapse.
Kuid veelgi kummalisema käigu tegi välisminister Johnson 2018. aasta aprillis, kui ta ilma ühegi saatjata lendas Itaaliasse Perugiasse Lebedevide villas toimunud erapeole. Lisaks sellele, et suurriigi välisminister ei hoolinud enda turvalisusest, teeb eriliseks sündmuse selle ajastus. Mäletatavasti uuriti sel ajal Suurbritannias peavarju leidnud endise GRU ohvitseri Sergei Skripali ja tema tütre Julia vastu korraldatud keemiarelvarünnaku asjaolusid. Just siis sai maailma avalikkus teada kurikuulsast Novitšokist.
Juba järgmisel päeval pärast 2019. aasta parlamendivalimiste ülekaalukat võitmist käis Boris Johnson koos oma elukaaslasega Regenti pargi veerel asuvas villas Lebedevide jõulupeol. Lõbutseva seltskonna seas märkasid ajakirjanikud endist peaministrit David Cameroni ja tema kaasat, aga samuti Cameroni kabineti rahandusministrit George Osborne’i, kes 2017. aastast on Lebedevide palgal Evening Standardis. Osborne tõusis tänavu Evening Standardi peatoimetajaks, tegevtoimetaja koha võttis aga üle endise peaministri abikaasa, Samantha Cameroni õde Emily Sheffield. 
Lebedevi jõulupeol võis Johnson end hästi tunda. Mäekõrgune võit valimistel lõpetas parlamendis punnseisu ning nüüd ei seisnud Brexiti ees enam ühtki takistust. Raske on öelda, kui palju oleks valimistulemusi mõjutanud Briti parlamendi luure- ja julgeolekukomitees pärast Skripalide juhtumit koostatud  nn 
Venemaa sekkumispoliitika raporti
 avalikustamine. Johnson jättis selle enne valimisi peaministri õigust kasutades tegemata. Ju ta siis ikkagi kartis, et see võib külvata segadust ja asjatuid küsimusi. Võib olla isegi tema seostest Lebedevi ja teiste konservatiive toetanud Vene ettevõtjatega. Raport jõudis avalikkuse ette alles seitse kuud hiljem,  2020. aasta juulis. Suurt tähelepanu see siiski ei äratanud, sest tundlikumad kohad olid selles salastatud. 
Ometi tõdesid briti parlamendisaadikud oma uurimuses, et Venemaa sekkumine Suurbritannia sisepoliitikasse on aastate jooksul olnud ulatuslik. Seejuures toodi eraldi välja mõjutusohuna mõningate ülemkoja liikmete majanduslikud huvid Venemaal või nende seosed Venemaa riiklike suurettevõtetega. Rääkimata siis varakate Vene oligarhide tihedatest ja teinekord hämaratest sidemetest Briti poliitiliste ja äriringkondadega.
Ei see teadmine ega ka luurekogukonna hoiatus ei takistanud Johnsonil esitamast kuninganna Elisabeth II-le Lebedevi kandidatuuri eluaegse parunitiitli saamiseks. Jevgeni Lebedev naudib nüüd lorditiitliga kaasnevat immuniteeti ja eks ilmselt isa Aleksandrilgi on jälle üks tärn juures. Nagu ütleb Vladimir Putin, endisi KGB ohvitsere ju pole olemas. 
PS: Seda lugu ajendas mind kirjutama nõutus selle üle, kui lihtne on Venemaa suurel ja sageli pikkade hallide varjudega rahal leida endale kasulikke mõjutusvahendeid või ka mõjutatavaid kontakte lääneriikide otsustajate seas. Ma ei kahtle hetkegi, et Suurbritannia on pühendunud NATO liitlane. Meil on brittidega eriline side, sest nende pataljon loob Eestile turvatunnet Tapal teenides. 
Ma lihtsalt ei saa peast välja mõtet sellest, kui laiahaardeline võib olla Venemaa inforünde ja mõjutustegevuse tegelik ulatus. Me näeme, teame ja tajume ju ainult selle tühist ning sageli pigem ebaõnnestumistega seotud osa. Olgu selleks siis sekkumised Suurbritannia, USA ja mitmete teiste lääneriikide sisepoliitikasse või näiteks Kremli peamise oponendi Aleksei Navalnõi mürgitamissaaga. Kogu see räige muster sobitub kenasti Venemaa hübriidsõja ehk Gerassimovi doktriini, kus infooperatsioonidele koos küberdomeeni ja eriteenistuste kasutamisega on antud keskne roll. 
Kogu loo puänt seisneb selles, et Lääs ja Venemaa elavad lihtsalt kahes täiesti erinevas maailmas. Venemaa on autoritaarne, Lääs demokraatlik, Venemaa on ekspansionistlik ja revanšistlik, Lääs jällegi rahu ja stabiilsuse nimel vastandumisest hoiduv. Mida aeg edasi, seda suuremaks on veelahe läinud ja see pole kinni üksnes Ukraina, Valgevene või ka Balti riikide saatuses. 
Petlik lootus, et küll see Venemaa taltub, rahuneb või hoopis laguneb, ei ole kuigi veenev taktika. Strateegilisem vaade on hädavajalik mitte üksnes reageerimiseks ja tõrjetegevuseks, vaid ka lääneriikide ühtsema ja proaktiivsema välis- ja julgeolekupoliitika reaalseks elluviimiseks.
Arvamuslugu ilmus veebiväljaandes Edasi.org.]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://midaheliluges.blogspot.com/2021/01/r-reinaus-morten-emilie-ja-kadunud.html]]></guid>
		<title><![CDATA[R. Reinaus "Morten, Emilie ja kadunud maailmad" (jaanuar II)]]></title>
		<link><![CDATA[http://midaheliluges.blogspot.com/2021/01/r-reinaus-morten-emilie-ja-kadunud.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Heli Künnapas]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[184 lk
2020, OÜ Päike ja Pilv
 
Reeli Reinausi raamatuid lugema hakates tead alati, et ootamas on mõnus annus folkloori ning ka noorte igapäevast elu. Nii ka seekord.
Morten on poiss, kes elab koos vägivaldse onuga, sest ema töötab Soomes. Teenib korteri sissemaksuks raha. Poiss varjab kodus toimuvat aastaid edukalt. Tal on lihtsalt väga suur soov sobituda linnakooli, sest usub, et see on tema võimalus senisest viletsusest ja vaesusest välja saada. Ühel hetkel hakkab maskeering mõranema ning varjamine pole enam väga võimalik. Seni sõprustest hoidunud poiss saab tunda, et tegelikult võib mõningaid inimesi ikka usaldada ka. 
Morteni enese laadimise ning peitmise koht on raba. Ootamatult kohtab ta rabas jalutades ühte tüdrukut, kelle nimi on Emilie. Minu jaoks meenutas Emilie kirjelduse järgi millegi pärast kohe Harry Potterist pärit haldjalikku Luna Lovegoodi. Kuidagi sama helge ja õhkõrn tundus ta olevat. Emiliega hakkas arenema kadunud maailmade teema.
Morteni lugu on kurvameelne. Samas on teada, et ilmselt meie seas on selliseid lapsi küll, kes elavad läbi hirmsaid asju, kuid me ei märka seda. Lapsed on endale võtnud täiskasvanute koorma. Seda teemat analüüsis raamatus Mortenise ka päris hästi. Nii et isegi sellises keerulises olukorras oli Morten minu jaoks väga eluterve mõtlemisega poiss, kes lihtsalt ei väärtustanud ennast veel väga palju. 
Reinausi raamatutes on folklooril alati suur roll ja see on nii põnev. No näiteks polnud mul õrna aimugi, mis asi on “rabalaip”. Nüüd olen uue teadmise võrra targem.
Rabasaarte teemat olen ise kasutanud oma esimeses romaanis “Homme on ka päev” , kus peategelased käivad Soontagana maalinnas. Selle kohaga seoses olen ise kuulnud, et rabades olid rajad, mida vaid kohalikud teadsid. Ja see teema on minu jaoks alati hirmus põnev olnud. Kuigi ka hirmus kuidagi.
Kujunduslikust küljest on mul ving nende teksti sees värviliselt kirjutatud lausete kohta. Iseenesest on väga hea mõte, et mõned laused teist värvi teha, aga see värv oli nii hele, et mõnda lauset oli raske lugeda. Aga no selliseid värvilisi lauseid oli vähe, nii et üldiselt see lugemiskogemust ei häirinud.
Minu jaoks jäi lõpuni segaseks, et mis vanusele see lugu võiks mõeldud olla. Ise nautisin küll. Tean, et on tegelikult noorteraamat ja peategelane ei olnud veel kuueteistkümne-aastane. Aga tõsised teemad sobisid rohkem nagu vanemale lugejale. Samas üldiselt tundus ikka lastele mõeldud. Ilmselt see ongi üks neist raamatutest, mis sobib erinevas vanuses lugejatele.
Eesti Lastekirjanduse Keskuse lehel kirjutatakse raamatust pikemalt.  
Pärast lugesin, et Reinausi Maarius, maagia ja libahunt Liisi pidavat oleme Morteni raamatu mõtteline esimene osa. Seda raamatut tutvustas 9-aastane Joosep nii: 
Minu uue noorteromaani 
,,Mälestusteta suvi 1.osa  viimased raamatud on poodides! 
Telli raamat  SIIT!
Olen kirjanik ja kirjastaja 
Heli Künnapas.  Minu sulest on ilmunud rohkem kui 20 raamatut. Sealhulgas südamlik lasteraamat  Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks  müstiline lasteraamat  Kolme pärna saladus  ning noorteraamatud  Lõpupidu  ja  Ütlemata sõnad.
Heli Kirjastuse  lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse  e-poes siin!  
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs 
Heli Künnapase loomingu  või  Heli Kirjastuse  sõbraks.
Osaliselt saad mu raamatuid kuulata 
Heli Kirjastuse youtubei kanalilt. ]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://suusk.blogspot.com/2021/01/pullerits-miks-moodsa-maailma.html]]></guid>
		<title><![CDATA[Pullerits: Miks moodsa maailma saavutused saboteerivad minu sportimist?]]></title>
		<link><![CDATA[http://suusk.blogspot.com/2021/01/pullerits-miks-moodsa-maailma.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Priit Pullerits]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[Head alanud aastat, kõik spordiblogi lugejad ja kommentaatorid! Paraku tuleb alustada kohe probleemidest.
Endomondo ähvardas, et paneb uuest aastast poe kinni ja soovitas kolida mujale. Olen uue aasta kolmel esimesel päeval korduvalt väljas käinud, sh korra maanteel rattaga sõitmas ja kaks korda suusatamas, aga Endomondo töötab nagu muiste. Mille vastu mul ei ole midagi. Aga keegi võiks ära seletada, mis oli sel juhul rakenduse sulgemise ähvarduse mõte. Ja teiseks, kui see ühel päeval teoks saab, siis kuhu üle kolida?
Tegin konto ka Stravasse, aga pole seda veel aktiveerinud. Tundub, et seal saab mu liikumisi jälitada, mida ma küll ei soovi. Isegi kuigi märkisin konto privaatseks, isegi kui seda ei aktiveerinud, tulid mulle meilitsi juba teatised, et nii mitmedki Eestis tuntud tegelased on registreerinud mind oma jälitatavaks.
Ühe sunnitud lükke tegin aasta lõpus veel. Seal oli mängus raha.
Nimelt oli endises SportID-s, nüüdses Stebbys mu kontole kogunenud 60 eurot, millest 35 istus kinni, sest taotlus hüvitada mu osalustasu Mulgi rattamaratoni põhisõidul oli tagasi lükatud teatisega Teenust on osutatud vahemikul, mil Postimees Grupi spordikompensatsioon oli peataud. Peatamise vahemik - 1.04-31.08.2020.. Tagasilükkamise otsus tuli juba 2. detsembril, ent isegi peale jõule ei olnud broneeritud 35 eurot mu kontole naasnud. Tuli tagasi alles siis, kui võtsin ühendust Postimehe personaliosakonnaga, kes omakorda võttis ühendust Stebbyga ja palus neil see asi korrektselt ära korraldada.
Miks oli seda 35 eurot nii hirmsasti vaja? Sest siis olnuks mu kontol aasta lõpuks 60 eurot, mis on maksimaalne summa, mida saan korraga kasutada. 1. jaanuaril laekunuks kontole järjekordse kuu eest 20 eurot ning summa suurenenuks 80 euroni, millest 20 oleks korstnasse kirjutatud, sest läinuks üle limiidi.
Eelmise nädala hakul sain kinni jäänud 35 eurot kätte ning panin end kohe kirja Tartu maratoni pikale distantsile, mille registreerimistasu oli mu üllatuseks tõusnud juba 75 euroni. Nii et 15 eurot tuli ikkagi oma taskust ehk isiklikult kontolt maksta. 
Te nüüd küsite, miks ma end kirja panin, kui olen avalikult panustanud pigem sellele, et maraton selle klassikalisel ja õigel kujul jääb ära. Sellepärast, et inimene panustab, aga Jumal naerab. Ehk teisisõnu: 15 eurot kogu selle lõbu eest ei ole liiga tappev summa. Ja kahju oleks raha, mis tasuta saadud, tuulde loopida eks ikka püüad sellele mingit rakendust leida.
Kuid sellega ei ole tehnoloogilised küsimused sugugi ammendatud. Kui uurite Tartu maratoni osalejate protokolli , siis näete, et peaaegu kõigi nime eest on stardinumber 1, sh minust neli rida ülevalpool oleval Andry Prodelil, kellega sai omal ajal 800 meetrit võidu joostud (ja kaotatud, olgu ausalt tunnistatud: tema 800 m isiklik rekord on 1.52,66), aga minu nime ees ei ole ainsatki numbrit.
Kas järjekordne it-viga, mille parandamiseks tuleb taas isiklik aktsioon ette võtta? Kaua võib?
Foto 1: Küsimus suurele ringile: kes on Priit Pulleritsuga 29. detsembril Tähtvere spordipargi ovaalil tehtud fotol. Foto autor: avaldub hiljem
Foto 2: Chrysler Pacifica 26. detsembril 2020 Tartu lähedal - kus? Kas teate? Foto autor: Priit Pullerits
Foto 3: Tartu-lähedane suusarada 1. jaanuaril 2021 - kus? Kas teate? Foto autor: Priit Pullerits
Foto 4: Klubi Tartu Maraton kirjadega sõidukid 1. jaanuaril 2021 Tartu laululava kõrval. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 5: Tartu-lähedane suusarada 3. jaanuaril 2021 - kus? Kas teate? Foto autor: Priit Pullerits]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://danzumees.blogspot.com/2021/01/filmiaasta-2020-top-100-parimad.html]]></guid>
		<title><![CDATA[Filmiaasta 2020 - TOP 100 parimad filmielamused]]></title>
		<link><![CDATA[http://danzumees.blogspot.com/2021/01/filmiaasta-2020-top-100-parimad.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Danzumees]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[Film kui kultuuriliik nihestus, nagu mitmed muud kunstiliigid seoses pandeemia-aastaga. Kui varem sai igakuiselt kinosaali suurelt ekraanikangalt tihedalt filme vaadatud, siis möödunud aastal tuli leppida väiksema koduekraaniga ka selliste filmide puhul, mis ongi peamiselt mõeldud vaid suurele kinolinale. Tihti filmid ongi ju just kinos vaadatuna elamuslikumad, võimsamad ja meeldejäävamad. Nagu]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://blog.moment.ee/2021/01/leevike-bullfinch-pyrrhula-pyrrhula-21.html]]></guid>
		<title><![CDATA[Leevike, Bullfinch, Pyrrhula pyrrhula]]></title>
		<link><![CDATA[http://blog.moment.ee/2021/01/leevike-bullfinch-pyrrhula-pyrrhula-21.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Remo Savisaar]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[<div><div><img src="http://blog.tr.ee/upload/2021/1/5/eThjwlDHWMqlVPE.jpg" alt="img" align="left" hspace="10" vspace="10" /></div><div style="clear: both;"></div></div>]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://blog.moment.ee/2021/01/talvitujad-wintering-starlings.html]]></guid>
		<title><![CDATA[Talvitujad, Wintering Starlings]]></title>
		<link><![CDATA[http://blog.moment.ee/2021/01/talvitujad-wintering-starlings.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Remo Savisaar]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[<div><div><img src="http://blog.tr.ee/upload/2021/1/5/ldOmCbYzWfuHXBf.jpg" alt="img" align="left" hspace="10" vspace="10" />Kuldnokad kohal, kevad käes?! Siiski mitte igal aastal jääb paarsada kuldnokka Eestisse ka talvituma.</div><div style="clear: both;"></div></div>]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://minuelurutm.blogspot.com/2021/01/uue-aasta-lubadused-lubada-voi-mitte.html]]></guid>
		<title><![CDATA[Uue aasta lubadused - lubada või mitte lubada, selles on küsimus!]]></title>
		<link><![CDATA[http://minuelurutm.blogspot.com/2021/01/uue-aasta-lubadused-lubada-voi-mitte.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Moon Lokk]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[ 
Ma ei mäletagi, millal viimati ma päris sellise “lubaduste nimekirja” endale koostasin, aga usun, et see pidi olema põhikoolis. Peale seda hakkasin endale selliseid üldiseid juhtnööre jagama. Umbes, et oleks ju tore küll, kui ma natuke rohkem trenni teeks või natuke vähem šokolaadi sööks. Õige pea sain aga aru, et ka see on minu jaoks täielik
nonsense
ning edaspidi piirdusin vaid sellega, et kirjutasin välja üldis
ed
teemad, milles ma ennast rohkem arendada tahaksin. 
Üldjuhul on mul aasta alguses alati olnud omamoodi tunnetus, mis ütleb, kuidas peaksin käituma: koostama endale terveks aastaks rea ülesandeid või panema kirja üheainsa mantra, mida endale ikka ja jälle meelde tuletada. ( And would you know , aastaks 2020 ma väga midagi ei lubanudki.)
Sel aastal kaldusin aga kuldse kesktee poole. Kirjutasin välja kõigest paar asja, millest tahan kinni pidada: midagi kehale ja midagi vaimule.
Loen iga päev raamatut (kasvõi 10lk)
Teen 3 korda nädalas trenni (esmasp. kolmap. reede)
See on kõik!
Kaks toetuspunkti mul ainult ongi.
Esiteks ei lase ma ennast juural läbi kurnata õpikute ja kohtulahendite lugemisega, vaid leian aega, et lugeda ka enda valitud raamatuid - teha midagi ka enda hinge ja vaimu heaks. Tellisin endale ühelt raamaturingluse veebilehelt juba kolm uut teost, mis on küll inglise keeles, kuid sellegipoolest loetavad. Mis oleks, kui hakkaksin ka siin lugemissoovitusi jagama või vähemalt kommenteerima raamatuid, mille ma kuuga läbi lugeda jõudsin? Oleks ju täitsa idee.
Teiseks panin kirja soovi rohkem regulaarset trenni teha (ma kujutan ette, et peamiselt joogat). Hetkel alustasin uut moodi jooga teekonda 30päevase väljakutsega , kus peab iga päev kõigest pool tunnikest leidma, et natuke keha tugevdada.
 Niisiis jaanuaris võtan endale kohustu
s
e tervelt iga päev joogat teha, kuid kuidas sealt edasi kujuneb, seda ei oska ma veel öelda. Küllap ma siis aasta esimese kuu lõpus panen järgmise plaani paika.
Oh, ma ei oska seda nagu kuidagi adekvaatselt seletada, miks ma seda kõike teen. Ma ei taha teha trenni, et võtta alla, muutuda saledamaks või olla endaga rohkem rahul. Pigem lähtun eesmärgist enesest: tahan millegagi järjepidevust harjutada ning füüsiline aktiivsus tundub parim, millega seda teha. Eelkõige aitab uus harjumus kasvatada n-ö õnnehormooni endorfiini ning kes ei tahaks olla õnnelikum? Samuti ei ole ma läbi kukkunud, kui juhtub siis sisse tulema mõni nädal, kus ma ei tee päris 3 korda trenni. Pigem seisab mõte ikkagi üleüldises arengus.
Loomulikult on ikka natuke rohkem asju, mis mul peas mõlguvad, aga neid ma “lubaduste” alla klassifitseeriks. Sotsiaalmeedias võiks tunduvalt vähem aega veeta. Olen praegu kuidagi eriti mõjutatav kõigest, mis mind ümbritseb ning meedia figureerib muidugi mõjutusteguritest esikohal. Tahaks ka looduses käimiseks rohkem aega leida. Kui pagana absurdne see inimloomus ikka on, et teame suurepäraselt, mis meile päriselt sügaval sisimas rõõmu pakub, aga ikkagi eelistame sellele mingit lihtsat ja kiiret nagu näiteks kodus passimist ja sotsiaalmeedias surfamist.
Endaga peaks ka õppima sõbralikum olema. Kipume ju olema iseenda kõige karmimad kriitikud, nii et ei tee paha vahel meelde tuletada, et ei tasu nüüd liiga tige ka olla. Kust ma üldse võtan sellise julguse endale kogu aeg puid alla panna? Kellelegi teisele ma ju seda kunagi sellisel määral ei teeks. Veel võiksin juba ükskord endale meelde jätta, et ma ei saa praegu ega ka kunagi tulevikus kontrollida, kuidas käituvad teised minu ümber! Mina saan teha ainult nii palju ja kõik ülejäänu on juba teiste kujundada. Mina ütlen välja üht, ning see, kuidas teised seda tõlgendavad või sellest arvamuse kujundavad, ei ole enam minu võimuses. Niisiis tuleks lõpetada püüdlus kontrollida seda, mida mõtlevad või arvavad teised. Keda huvitab? Keda huvitab!
Minul igal juhul liiga suuri ootusi uueks aastaks pole, las see 2021 kujuneda selliseks nagu ise tahab, mis ma siin ikka liigselt
pushin.
Niikuinii algab minu “uus aasta” alles peale sessi lõppu, enne pole
mul
aega
sellele liiga palju mõelda.]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://vabaajaleht.blogspot.com/2021/01/kuhu-kaob-mets-kristel-vilbaste.html]]></guid>
		<title><![CDATA[KUHU KAOB METS? - Kristel Vilbaste]]></title>
		<link><![CDATA[http://vabaajaleht.blogspot.com/2021/01/kuhu-kaob-mets-kristel-vilbaste.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Vabaajaleht]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[ 
Foto: Arne Ader.
KUHU KAOB METS?
Igal kevadel tekib mul vastupandamatu tahe kusagile uusi puid istutada. Nii nagu labidas mulda läheb, hakkan käima puukoolides puuistikuid vaatamas, ikka leian vaba nurgakese, kuhu veel mõni uus puu istutada.
Kõige vahvam on tuua pisikesi puulapsi mõne vana põlispuu alt, kus mutimullahunnikul on seemnest või tõrust puulaps sirgunud ja mida ei ole veel hooldustööliste trimmer suutnud maha niita.
Mu aiavärava taga on Tamme-Lauri tamme laps sirgunud juba minupikkuseks, eelmisel aastal Oandu metskonna maja juurest kaevatud lehiselapsed naeratavad oma kodus Tartus ja Ilmamäel. Ilmamäele eelmisel aastal istutatud poolestsajast hobukastani lapsest on vaatamata jäneste talvisele trallimisele enamus alles. Ja kui nädala alguses talu piirisihti käisin vabaks raiumas, siis jätsin alles noored tammed, lähen kaevan need üles ja toon meie talu maadel asuva hiiepaiga - Tammetsõõri taha mäeküljele tekkinud Tõivapera tammikusse üksikute kitsede poolt söödud tammede asemele.
Imelik on küll mõelda, mis on see asi, mis inimesi puid istutama ajab, kas on see vajadus oma puusõpru enda lähedusse tuua, et neilt siis kaitset ja tuge saada? Või on minusugustel metsaarmastus-aegade lastel kevadine metsaistutus lapsepõlves sisse koolitatud?
Tõesti, minu lapsepõlves käidi maikuus aina ja aina metsa istutamas. Pääsesime õpikute ja vihikute tagant umbsetest klassiruumidest välja. Istutasime kuusekesi ülastest valendavatele karjamaadele, sinililledest sinetavate kuusekännustikele. Mäletan veel, kuidas lõunaooteks ahmisime suud täis esimesi jänesekapsaõisi.
Mäletan ka, et puudeistutamine oli nii lausaline, et lapsi viidi metsa suurte busside viisi. Koolimetskondi oli üle Eesti sadakond, neil oli oma istutusalasid hektarite viisi.
Olen käinud metsa istutamas nii Kilingi-Nõmme lähedal Sinilillemäel, kui ka Häädemeeste lähedal Rannametsa luidetel. Need kuusikud-männikud on nüüd juba ligi poolesaja aasta vanused. Varsti raieküpsed nagu tänapäevases kiirelt-elatavas elus tavatsetakse öelda.
Kilingi-Nõmme koolis tuli meil teha metsas kõike, mäletan Marana taimlas puutaimede rohimist, mäletan taimede ülesvõtmist ja kümnekaupa puntisidumist. Mäletan nende mahaistutamist labidas oli enamasti nüri ja töö tüdrukutele raskegi üks paariline tõi ämbritäie taimi, teine oli labidaoperaator. Ikka labidas maasse, hüpates paar korda selle otsas, maha astudes tuli kallutada labidat enda poole. Paariline pistis tekkinud maalõhesse taime, jälgides, et juurekael ei satuks allapoole mullapinda. Siis labidas välja, nii et vajuv pind vajutas ise juured kinni. Seejärel astus labidamees õrnalt kummaltki poolt puud prao kinni ja läks paar sammu mööda metsaistutusvagu edasi. Seejärel uus labidalöök ja taim. Nii suutsid paarilised lapsed istutada 4-tunnise päevaga umbes 300 taime, see oli norm. Olen kuulnud, et täiskasvanu istutas üksi kiilu kasutades täistööpäevaga üle tuhande puu ja metsatöölisi oli nõukogude ajal tõesti palju.
Seepärast tundub praegune hõiskamine, et RMK istutab sel aastal 18 miljonit puud kuidagi propagandistlik ja kummaline. Kahjuks pole varasemate aegade istutusalade ja istutatud metsataimede statistikat võimalik internetist kusagilt leida. See oleks nagu suur saladus. Metsasaladus. Ilmutatakse ainult seda, mis näib kaasa kõlavat vajaliku poliitikaga. Nagu nõukogude ajalgi. Kes võiks siis teada tegelikku ajalugu ja statistikat? Küllap mets ise.
Võtangi seepärast nädala keskel ette metsamajanduslike uurimisinstituutide, arhiivide ja statistikaameti külastuse asemel ette tee metsa. Kõige vanema ja suurema kuuse juurde, sellise, kelle raieküpsus on kaugelt üle praeguste metsamajandustöötajate taluvusläve. Korp sellel kuusel on krobeline ja igihall, siit-sealt ripub alumiste okste küljest pikki halle habemetorte, oksaharus on mullune musträsta pesa. Musträstas siit kuuse all tärganud sinilillede vahelt pahaselt minema pahistabki.
Küsin võimsalt Metsavanalt, mis tema meie praegusest metsasõjast arvab?
Metsavana pole vastusega kitsi, köhatab tuulekohinal oma hääle puhtaks ja mühiseb:
“
Tule, aga tule mu juurekäärule istuma. Hea, et keegi lõpuks ka meie käest küsib, mida vanade kuuskede ellujätmisest arvame. Arvame seda, et praegune keskkonnaministeerium ja metsameeste põlvkond on lasknud võsana kasvama sedavõrd palju kasevõsa, et võimalik oleks neil kõigil kasevitsaga korralikult tagumik tuliseks kütta rumalate ja ahnete mõtete teostamise pärast.
Ära lase end eksitada sõnadest, kui kuuled, et metsa istutatakse nüüd palju ja aina enam. Kuhu oleks neil seda metsa istutada, kui üha enam ei raiutaks? Viimase viie aastaga on lageraiete osakaal metsades läinud nii suureks, kui ei kunagi varem, vähemalt minu silmad pole sellist lagastamist varem näinud.
Jah, ka inimesed on hakanud seda lagastamisraiet märkama, sest kaugematest kohtadest on mets otsas nii riigimetsades kui ka eramaadel. Täiesti jultunult on raiujad läinud kallale teie linnade kopsudele, nendele metsadele, mida varem nimetati rohelise vööndi metsadeks. Need on metsad, mis asuvad asulate ümbruses, kus käiakse jalutamas, seenel ja mis hoiab linnaõhu puhta. Sellistes metsades raiudes teete kurja enestele. Aga eks kaugemalt pole enam midagi võtta. Kui ehk kaitsealadelt ja eks sinnagi ole juba kallid liisitud metsamasinad saadetud. Lihtne on ju kaitseala piire siia-sinna nihutada.
Aga küsisid ka istutamise kohta. Muidugi. Nõukogudeaegne metsaistutus oli kummaline, praegust ja tollast metsaistutust ei saagi võrrelda. Tollal istutati hoogtöökorras ja vahel protsentide näitamiseks. Mõned metsad said istutatud nii tihedatena, et metsameeski pidi neis külg ees liikuma, põdergi ei pääsenud sealt enam läbi minema. Aga see ehk minu suguseltsi suureks sirguda lasigi?
Suurim vahe ongi praegusel ja endisel metsahooldusel. Tollal hoiti majandusmetsadel pidevalt silm peal. Istutatud kultuure käidi hooldamas, kuusetaimede ümbert tallati suvel heina, raiuti võsakiinidega võsa. Praegu on paljud istutatud alad kasvanud nii võssa, et sealt kuuselapsi on pea võimatu üles leida.
Neis sajandivahetusel istutatud eurometsades, mida koorilauljad istutama toodi, pole paljudes peale istutamist keegi käinud, seal laiutab kõrge lehtpuuvõsa. Aga mu pojad ju kasevõsa all kasvada ei suuda. Lehtpuu on palju kiirema kasvuga ja võimsam. Ometi ihkate te ju oma ehituseks ja puidutööstuseks just okaspuupuitu.
Ja räägite, et nüüd tuleb hakata raiuma 60-aastaseid kuuski. Et vanemad puud lähevad kännupessu täis ja ei kõlba enam kuhugi. Saatke need rumalad mehed ometi kord minu juurde metsa ja ma näitan, miks juurepess meie ihusse poeb. Süüdi pole mitte viljakad mullad, vaid valed majandamisvõtted. Kui varem jäid haigeks mu perekonna need liikmed, kes kasvasid karjamaadel, sest loomad lõhkusid nende juured ja seen sai kasvama hakata, siis nüüd teevad sedasama loomastunud inimesed, kes oma metallmasinatega kuusekultuure pidi hooldusraieid teevad. Lööge omale kirvega jalga ja vaadake kui raske on sellisest asjast paraneda, aga kui seda teha ikka ja jälle, siis vannub alla ka kõige tugevam.
Kui te ei usu, siis proovige korraks mõelda. Kui vanasti oli raievanuseks kuusikute puhul 80 aastat, siis tohtis raiuma hakata alles puid vanuses 80 ja pluss üks aasta. Lisaks arvestati ka kümneaastast istutusviga. Seega ei läinud lageraiele ükski kuusik, millel vanust alla 90 aasta. Ometi jätkus palki ja lauda. Ärge laske end eksitada metsaärikate mesikeeltest!
Aga tead, mida ma siit kõrgelt veel märganud olen? Kuni sajandivahetuseni Eesti metsapind suurenes, sest põllumaad kasvasid võssa. Aga siis hakkas nende arv vähenema, sest eurotoetuste tõttu võeti võsa maha. Liigraiumine meie metsades tuli nüüd selgelt avalikuks.
Väljaraiumine on praegu kaks korda kõrgem kui kunagi varem. Ka sõja ajal ja järel ei raiutud nii palju. Suurte tormide ajal, 1967. aasta tormi järel, jäeti kompensatsiooniks teised paigad raiumata. Aga eelmisel aastal Lõuna-Eestit laastanud trombi järel ei halastatud põhjapoolsetele metsadele.
Aga see metsastatistika? Ära vaeva end nendes paberites tuhnimisega. Kas oled märganud, et kuigi siin Maarjamaal räägite kõlavalt e-riigist, siis metsastatistika, nagu paljud muudki aruanded, saabuvad aastase viivisega, kui paljud vead on juba tehtud ja süvenemas.
Inimesed, usaldage oma silmi ja ärge laske metsasid maha raiuda! See on teie rahva rikkus.”
Kristel Vilbaste
2017.
Looduskalender lehel:
https://www.looduskalender.ee/n/node/1253]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://marcamaa.blogspot.com/2021/01/vene-kasside-hingeelust.html]]></guid>
		<title><![CDATA[Vene kasside hingeelust]]></title>
		<link><![CDATA[http://marcamaa.blogspot.com/2021/01/vene-kasside-hingeelust.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Marca]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[ Ega see Grigori Služiteli Saveli päevad mulle tegelikult eriti ei meeldinud. Lapsepõlves ju hoiatati Mumuu lugemise eest, oleks võinud eeldada, et see laieneb muudelegi vene autorite loomaraamatutele. Ehk siis, loomasõbrad, olge hoiatatud! Muuhulgas, avastasin seesuguse lehe ja suisa äpi nagu DoesTheDogDie.com - kui sul on nõrkus mõne teema suhtes filmides ja raamatutes, siis siit saad teada, millest hoiduda.
Teisalt kirjutasin ma sellest raamatust päris palju toredaid tsitaate välja, seega päris mööda külgi maha jooksnud raamat ei ole:
Elusolendil on vaja pähklit, mille ta peitis ära palju-palju aastaid tagasi ja millest ta mitte kunagi mitte kellelegi ei räägi (lk 62)
Ta taipas üpris varakult, et innukat saatus juhib, aga mitteinnukat tirib tagasi. (lk 48)
Ta jumaldas vaatlemist. Ta arvas, et ainus tegevus, mis on elusolendi vääriline, on ringi vahtida.(lk 49) (Mulle tundub, et siin on sõnastus veidi vildakas, aga ei saa enam kontrollida, kas päriselt oligi niisugune...)
Noorus põles tema akendes viimsete välgusähvatustena. (lk 79) (Njaa, kena viisakas ütlus minuvanuste kohta ju:)
Tundus, et nende näod on kukla taga kinni nööbitud ja kui kogemata riivata salahaaki, tuleb mask eest ja hakkab salongis õhupallina keerlema. (lk 81). Autor kasutab selliste olevuste kohta sõna vanuritest neiud, mu emal on selleks elatanud beib. Ma kujutan ette, et Moskvas neid juba jagub, meil, äkki pealinnas on rohkem?, eriti mitte, aga ma nägin Vilniuses üht nii hullu versiooni, sõber (meessoost, muide) sosistas selja tagant, et oo ei, ära sa sinna vaata, sa ei saa öösel magada!, ma muidugi vaatasin ja see oli tõsiselt groteskne. Keegi, välimuse järgi oma 70-aastane, oli lasknud endale võlts põsesarnad panna (?) ja nahk üle kogu näo oli viimseni pingul. Huuled olid Vilniuse vanalinnas igal kolmandal paistes.
Mida kehvem on issanda käekiri, seda kindlam on tema tahte teostajate käsi. (lk 174) See on lausa imeliselt sõnastatud tähelepanek! Huvitav, kas issand hoiaks peast kinni, kui teada saaks, mida kõike talle ei omistata?
Veidi veel kassidest ja vene elust. Vaatasin neid aastakokkuvõtteid ja ei osanud ühtki teha, sest nii keerulised küsimused, eeldavad meenutamist ja puha. Aga aasta parim ost, seda tean ma küll, kassi pesa nimelt! Ma ei uskunud, et ta selle omaks võtab, aga raevukus, millega Tommy seda armastab, paneb mu häbenema kõiki neid aastaid, mil ta aknalaual pleedi peal pikutama pidi...Enne iga uneseanssi sõtkub ta pesa valjult nurrudes, mujal ei tee ta iialgi midagi seesugust. Mõeldes sellele, meenus, et minu lapsepõlve kass magas meil punalipu peal. Tal oli oma laud, kuhu siis, ilmselt mingi pehmema materjali kaitseks, oli asetatud Nõukogude Liidu punalipp. Ega see kalts muuks ei kõlba, nagu vanaema mainis. Tagantjärele mõtlen, milline julge riigivastane tegu! Miks meil üldse see punalipp oli, ma ei tea. Äkki kunagi oli kohustuslik? Minu ajal oli meil välja riputamiseks igatahes ENSV lipp, see punane siniste lainetega. Mul oli õudselt kahju, kui selle asemele see igav sini-must-valge tuli, mu meelest olid lained hoopis ilusamad...]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[https://www.tihend.eu/2021/01/logistika-kaubavahetusel-brittidega.html]]></guid>
		<title><![CDATA[Logistika - Kaubavahetusel brittidega hakkasid kaasnema tolliformaalsused]]></title>
		<link><![CDATA[https://www.tihend.eu/2021/01/logistika-kaubavahetusel-brittidega.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Viuh]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[Alates uuest aastast lõppes Ühendkuningriigi väljaastumisega Euroopa Liidust kaasnenud üleminekuperiood. See tähendab, et nüüdsest kaasneb kaubavahetusel brittidega ka tolliformaalsuste teostamise kohustus.
Allikas: Logistika - Kaubavahetusel brittidega hakkasid kaasnema tolliformaalsused]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[https://www.tihend.eu/2021/01/pistiknet-millal-on-2021-aastal.html]]></guid>
		<title><![CDATA[Pistik.net - Millal on 2021. aastal riigipühad ja vabad päevad?]]></title>
		<link><![CDATA[https://www.tihend.eu/2021/01/pistiknet-millal-on-2021-aastal.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Viuh]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[Millal on 2021. aastal riigipühad, millal vabad päevad ja millal on pühadele eelenevad tööpäevad lühendatud kujul? Ning mis nädalapäevadel need on?
Allikas: Pistik.net - Millal on 2021. aastal riigipühad ja vabad päevad?]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[https://www.tihend.eu/2021/01/logistika-uuest-aastast-alustas-tood.html]]></guid>
		<title><![CDATA[Logistika - Uuest aastast alustas tööd Transpordiamet]]></title>
		<link><![CDATA[https://www.tihend.eu/2021/01/logistika-uuest-aastast-alustas-tood.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Viuh]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[1. jaanuaril 2021 alustas tööd Transpordiamet, mille eesmärk on ohutu, mugava ja kiire liiklemiskeskkonna ning nutikate, säästlike, liikuvust soodustavate ja omavahel ühendatud transpordiliikide arendamine.
Allikas: Logistika - Uuest aastast alustas tööd Transpordiamet]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[https://www.tihend.eu/2021/01/logistika-lux-express-vahendas-uuest.html]]></guid>
		<title><![CDATA[Logistika - Lux Express vähendas uuest aastast väljumiste arvu]]></title>
		<link><![CDATA[https://www.tihend.eu/2021/01/logistika-lux-express-vahendas-uuest.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Viuh]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[Kuna koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu on Eesti siseste reisijate hulk langenud, vähendas Lux Express alates jaanuarist ajutiselt oma linnadevahelistel liinidel väljumiste arvu.
Allikas: Logistika - Lux Express vähendas uuest aastast väljumiste arvu]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[https://www.tihend.eu/2021/01/pistiknet-politsei-liiklusinfo-4.html]]></guid>
		<title><![CDATA[Pistik.net - Politsei liiklusinfo 4. jaanuar 2021]]></title>
		<link><![CDATA[https://www.tihend.eu/2021/01/pistiknet-politsei-liiklusinfo-4.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Viuh]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[Eelmise ööpäeva jooksul tabati 1 narko- ja 8 alkoholi tarvitamistunnustega mootorsõiduki juhti.
Allikas: Pistik.net - Politsei liiklusinfo 4. jaanuar 2021]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[https://www.tihend.eu/2021/01/pistiknet-koroonaviirus-eestis-4.html]]></guid>
		<title><![CDATA[Pistik.net - Koroonaviirus Eestis, 4. jaanuar: ööpäevaga lisandus 342 positiivset, suri seitse inimest]]></title>
		<link><![CDATA[https://www.tihend.eu/2021/01/pistiknet-koroonaviirus-eestis-4.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Viuh]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 3394 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 390 ehk 11,5% testide koguarvust.
Allikas: Pistik.net - Koroonaviirus Eestis, 4. jaanuar: ööpäevaga lisandus 342 positiivset, suri seitse inimest]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://marcamaa.blogspot.com/2021/01/nartsissismist.html]]></guid>
		<title><![CDATA[Nartsissismist]]></title>
		<link><![CDATA[http://marcamaa.blogspot.com/2021/01/nartsissismist.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Marca]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[Ma isegi ei tea, kuidas ma neid videosid vaatama sattusin, aga see on lugu sellest, kuidas ma Surviving Narcissism i avastasin, kuidas mu silmad avanesid ja ma otsustasin natuke Manjana mängumaale astuda, sest tavaliselt on tema neid psühholoogiateemasid lahanud oma blogis. Aga kuna ta viimasel ajal enam nii tihti ei kirjuta, siis minu väike panus teemasse.
Täpsemalt tekkis minul ahhaa!-efekt vaadates videot 8 küsimust, millele nartsissist vastata ei suuda. Hea lühike ja vabastas mu igasugustest kahtlustest, et ühe mu lähikondlase puhul on tegemist puhastverd nartsissistiga (mida ma olen alati kahtlustanud) ning ma ise siiski ei kvalifitseeru (olen end aeg-ajalt kahtlustanud). Küsimustest suisa 7 olid olukordadena ette ka tulnud, viimast, ignoreerimise kohta, ma siin ära ei too, sest see pole minu jaoks aktuaalne olnud ja ma ei oska kommenteerida. 
1. Millised on su sügavaimad haavumised?
Ok. Eestlane ilmselt üldse sellistest teemadest ei räägi tegelikult, aga vähemalt nartsissisti puhul on teada, et ta suisa naeruvääristab selliseid teemasid. Tema on tugevam, tema on kõigest üle, teda ei huvita. Minul mingeid nõrkusi ei esine! Võta ennast kokku ja püüa olla nagu mina (ok, sa ei saa iial minusuguseks, aga vähemalt üritada võiksid sinnasuunas!). Ise mingites olukordades kasutan ka seda taktikat, aga ma tean, et see on võlts. Ma saan päriselt ka haiget ja mind pigem ehmatab, kui inimesed leiavad, et minusugune on kindlasti kuulikindel.
2. Miks on sul nii raske tunnistada oma vigu?
Kaitsemüür on nii kõrge, vigade tunnistamine ähvardab taandada nartsissisti tavaliseks inimeseks. See on minu nartsissisti puhul suisa koomiline. Ta ei tee vigu! Mitte kunagi! Mitte väiksemaidki. Tema ei komistanud, sina nägid valesti - kuni sinnamaani välja. Ta ei naera iial enda üle, veel vähem laseb seda teha kellelgi teisel. Tema on eksimatu inimene. Kui ma talle ükskord mingi keelelise vaidluse puhul ÕS-i nina alla surusin, siis ta vastas, et temale õpetati küll teistmoodi! Ta räägib musta valgeks, kui vaja. Ma tahtsin öelda, et olen alati imetlenud su kangust, aga nüüd saan aru, et kahjuks oled sa lihtsalt rumal. Möönan, et vahel on raske vigu tunnistada, aga niimoodi ennast petta ma ei suuda, uskudes, et tagasi ajamine teeb mu millekski muuks kui naeruväärseks. Parem on ise enda üle naerda. Nartsissist ei suuda. 
3. Miks sa pead vajalikuks võõrastele hea mulje jätmist?
Võimalus leida imetlust. Võimalus teeselda. Kuigi pea kogu nartsissisti olemus on teesklus, siis päris võõrastega, kes teda veel ei tunne, on eneseesitluse võimalused veelgi laiemad. Ja nad usuvad teda. Kõrvalt on kõhe vaadata tõelise meistri tegutsemist. Fake it so real its beyond fake. Me kõik esitleme end võõrastele mingist küljest, aga ainult nartsissist teeb seda tõelise pühendumusega. Selles osas ma üldiselt kukun läbi, ma tean, et mu mask ühel hetkel niikuinii langeb, milleks siis üldse. Nartsissist hoiab oma maski hoolsalt läbi elu. 
4. Miks mu erinevused sind nii häirivad?
Sa ähvardad oma erinevustega nartsissisti, ta ei saa siis olla maailma keskpunkt. Temal puuduvad nii empaatia kui ka ka tegelik huvi sinu vastu. Kõik peab keerlema ümber tema. Sinu ülesanne on kiita teda takka, mitte ise olla. Mind vahepeal täitsa huvitab, miks keegi arvab või tunneb hoopis teistmoodi kui mina, ausalt. 
5. Sa tõesti arvad, et sinu arvamus on etem teiste omast?
Mis küsimus see selline on? Loomulikult!? Teiste arvamus nartissisti ei huvita, ainuke oluline arvamus on tema oma ja kõik joondugu selle taha. Kui ta homme oma arvamust muudab, peate uuesti joonduma ja küsimusi mitte esitama. Ja ta teeb meisterlikult üllatunud näo, kui sa küsid, millest nüüd see meelemuutus. Seda pole olnud, see on ainult sinu peas, lollakas oled või? Minu nartsissisti lemmikväljend  ongi lollakas oled või? Kõik, kes arvavad teisiti on lollakad, napakad, primikad, imelikud, harimatud ja oh kui palju sõnu veel. Ära ole nagu nemad, ole nagu nartsissist! Ok, ma leian ka vahel, et mõned ikka on tõesti lollakad, aga ma tahan alati teada, et miks ometi?! Nartsissist ei taha, temal on diagnoosiga hindamine lõpetatud ja punkt. Mis seal rohkem uurida, teda ei huvita ju. Nartsissisti meelekindlus ja huvipuudus löövad vahel pahviks. Vahel tundub mulle, et küll oleks lihtne niimoodi elada.
6. Kuhu suunas sa peaksid kasvama ja arenema?
Möh? Ma olen juba täiuslik. Ma tean kõik, ma olen kõik. Teie asi on mulle järele jõuda, te ei jõua, aga no siiski, soe soovitus. Kohati mulle see hoiak meeldib, hea on mõnikord enda üle uhkust tunda. Teisalt, mulle meeldib ka tunda, et ma arenen, et mu põhimõtted ei ole kivisse raiutud, vahepeal miskit valgustub. Ma kardan, et endaga üdini rahulolu on kramplik mask. Eriti, kui oht seda mõrandada toob eranditult kaasa äärmusliku raevulaine. 
7. Kui ma sind niimoodi häirin, miks sa minuga suhtled?
See oli minu jaoks võtmeküsimus, mis mul kergelt pisara silma tõi ja lambi peas põlema lõi. Videos öeldakse: See, et nad saavad sind kritiseerida, tekitab neis üleoleku tunde. Konflikt toidab neid. Nad saavad end ülimuslikuna tunda. 
Ma olen alati olnud see naiivik, kes arvab, et konflikt haavab igaüht. Ma ei ütle, et konflikt on halb ja seda peaks iga hinna eest vältima, aga mina lähen konfliktini ainult siis, kui ma kuidagi teisiti ei saa, ma tean, et ka mina saan selle käigus haiget, aga mu hing ei lase teisiti, ma põeksin pärast kauem, kui ma jätaks oma suu lahti tegemata ja sekkumata. Seetõttu ei saanud ma varem üldse aru, kuidas nartsissist haaras igast pisemastki erimeelsusest, et sellest tohutu raevukas ja isiklikke süüdistusi loopiv tüli välja meelitada. Miks saboteerida terve ilus päev enam-vähem selle tõttu, et keegi vaatas teda hommikul vale pilguga? Ma ei saanud aru, et tema jaoks oli see võit, see kaalus üles rikutud päeva, mis rikutud, tema jaoks see tüli ehk päeva lõigi - sain neile taas koha kätte näidata, ma ikkagi olen parem, kui nemad, võitja! Õudne! Kui minu jaoks on konflikti puhul oluline, mille üle see käib, siis tema jaoks konflikt ise. Mina püüan konflikti käigus selgitada, miks kellegi käitumine minu meelest vale/haigettegev on, nartsissist püüabki lihtsalt haiget teha. See oli minu jaoks see ahhaaa!-hetk, mis omakorda oli ka valus. Ta päriselt hoolibki ainult iseendast ja ma ei saa talle ennast mitte iial arusaadavaks teha, sest teda lihtsalt ei huvita. Ma jään alati selleks, kuhu rolli ta mu paigutab, sest ta ei tunnista mu iseolemist. Teisalt annab see mulle vabaduse ka ise mitte hoolida, pole mitte mingit mõtet nartsissistiga vaielda, teda milleski veenda, veel vähem oma tundeid ja närve kulutada. Nartsissist on pigem teatud rolli mängiv karakter, kui päris inimene (kes on kusagil tema sees ja keda ta varjab kogu hingest), seega saab temaga ainult pealiskaudseid vestlusi pidada, temaga midagi kokku leppides tuleb alati kasutada meie positsiooni (teda tuleb alati veenda, et asi pole ainult sinu huvides) jne. See on kõik siis, kui nartsissisti päriselt vältida võimalik ei ole. Aga ma ei suuda ikkagi mõista inimesi, kes elavad koos nartsissistiga, kuidas nemad suudavad? Kas tõesti armastus võidab kõik? Kui nartsissistil on pettekujutelm temast endast, siis tema elukaaslasel omakorda temast? Oh sa mu valesti mõistetud, kõigiti kannatanud kõrgeausus! Masohhism? 
P.S. Tekkis veel mõte, et kui autismi seostatakse meelevaldselt vaktsiinidega, miks siis mitte nartsissismi? St ma tean, et see oli see üks, hiljem valeks tunnistatud artikkel, mis seostas autismi ja vaktsiinid enam-vähem igaveseks, aga see oleks ju võinud olla ka nartsissism? Ilmselt selle tõttu, et nartsissiste on raskem uurida, nad ei leia, et nad kuidagi teistmoodi oleks, teised on valesti. Tänapäeva maailmas on nartsissism pealegi sageli üheks edukuse võtmeks.]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://talupiiga.blogspot.com/2021/01/sokid.html]]></guid>
		<title><![CDATA[Sokid]]></title>
		<link><![CDATA[http://talupiiga.blogspot.com/2021/01/sokid.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Kata]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[ Vardad 2,5
Lõng Drops Nord
Teemantmustriga sokid, Käsitöö okt-nov 2020
Valmisid dets 2019]]></content:encoded>
	</item>
	 
		
</channel>
</rss>