Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail

Päevikud

Enesetapp

postitas: kutsu555 - 27.10.2013, , loetud: 662x

Sa istud oma toas - uks lukus - käes pastakas ja paber sinu ees. Su käsi väriseb ja pisarad hakkavad uuesti voolama - kolmandat korda tunni jooksul. ' Minu pere' kirjutad sa lehe üles äärele aga sa otsustad et see on halb viis enda kirja alustada - enda enesetapu kirja. Sa proovid uuesti, alustad uuesti - jälle ja jälle, aga sa ei tea kuidas alustada. Keegi ei saa sinust aru; keegi ei saa aru mis sul hetkel toimub, sa oled üksi - või vähemalt nii sa arvad. Kedagi ei huvitaks kas sa oled elus või mitte, sa ei tähenda kellegigle midagi.On öö ja sa lähed voodisse ' Hüvasti' sa sosistad pimedusse. Ja sellega, võtad sa oma viimase hingetõmbe ja lõpetad selle kõik.Kedagi ei huvita jah? Noh, sa arvasid valesti. On teisipäev järgmisel hommikul ja kui kell on 7:21, su ema tuleb ka koputab su uksele. Ta ei tea et sa teda ei kuule - ta ei tea et sa oled läinud. Ta koputab veel paar korda, kutsudes sinu nime, et sa ukse avaksid. Vastust pole, ta avab ukse ja karjatab. Ta kukub põrandale, samal ajal kui su isa kiirustab sinu tuppa. Su õed-vennad on juba ammu koolis. Su väga nõrk ema võtab kokku kõik energia mis tal on - mis on lähedal mittemillegile - et sinu juurde kõndida. Ta kummardab üle su surnukeha, nuttes, pigistades su kätt, karjudes. Su isa üritab olla tugev, aga pisarad tungivad ta silmadesse; helistades 112 vasaku käega, samal ajal kui ta teine käsi on su ema seljal. Su ema süüdistab ennast. Kõik need ajad kui ta ütles sulle ei. Kõik need korrad kui ta on sinu peale karjunud, su oma tuppa saatnud millegi lolli üle. Su isa süüdistab ennast - et ta polnud seal kui sa küsisid abi, et oli kaua tööl. Kedagi huvita, eks?8: 34. Koputus sinu klassiruumi uksel - see on su kooli direktor. Ta on rohkem mures kui kunagi varem. Ta kutsub õpetaja oma kõrvale; kõik õpilased on mures: Mis toimub? Direktor hiljem teatab sinu enesetapust. See populaarne tüdruk kes alati sind paksuks ja koledaks kutsus nüüd süüdistab ennast. See poiss kes su kodutöid maha vaatas, aga kohtles sind halvasti - ta süüdistab ennast. See poiss kes su taga istus - see sama kes alati sinu peale asju loopis - temagi süüdistab ennast. Õpetaja süüdistab ennast - kõikide kordade peale kui ta sinu peale karjus, kui unustasid kodutöö tegemata, kui sa klassis ei kuulanud. Inimesed nutavad ja karjuvad, nad on shokis, kahetsuses mida nad tegid. Nad kõik on masenduses - isegi need kellega sa kunagi rääkinud pole. Ikka keegi ei hooli sinust eks?Su õed-vennad jõuavad koju. Ema peab neile ütlema, et sa oled läinud; igaveseks. Su väike õde - vahet pole palju kordi on ta sinu peale karjunud, öelnud et ta vihkab sind, sinu asju varastanud - alati sind armastanud ja näinud sind enda kangelasena; enda modellina. Nüüd ta hakkab ennast süüdistama, miks ma ei teinud seda mis ta mul käskis teha? Miks ma võtsin ta asju kui ta ei lubanud? See on kõik minu süü. Su vend jõuab koju - see poiss kes kunagi ei nuta. Ta on preaegu oma toas; enda peale vihane - tema on sinu surmas süüdi. Kõik need korrad kui ta sind trikitas. Ta lööb oma seina auke, lükkab asju ümber; ta ei tea kuidas tulla toime faktiga, et sa oled läinud. Igaveseks. Keegi ei hooli sinust eks? Onju?Sellest on möödunud üle kuu. Sinu toa uks on terve aeg suletud olnud. Kõik on nüüd teisiti. Su vend on saadetud viharavile, su väike õde nutab iga päev - ikka oodates sind tagasi. Iga päev ta ootab et sa tuleks tagasi koju. Need populaarsed tüdrukud on saanud anoreksikuteks. Nad ei tea kuidas toime tulla valuga mida nad tunnevad. Su isa on depressioonis; su ema ei ole öid maganud - see on kõik tema süü. Ta on iga öö nutnud ja karjunud - soovinud et sa tagasi tuleks. See poiss kes sind alati tüütas kokkuks koolis välja. See poiss kes sinu kodutöid kopeeris nüüd lõigub. Aga keegi ju ei hooli sinust, on mul õigus?Su ema lõpuks otsustab sinu tuba koristada. Aga ta ei suuda seda teha. Ta lukustas ennast sinu tuppa kaheks päevaks et üritada su riideid ja asju koristada. Aga ta ei suuda - ei suuda sulle hüvasti öelda, mitte veel, mitte praegu. Mitte kunagi.On sinu matus. See on suur - kõik tulevad. Ja keegi ei tea mida öelda. See ilus tüdruk laia naeratusega on läinud; sa oled kuskil mujal. Keegi ei tea mida öelda; nad on ikka shokis. Kõik nutavad, kõik igatsevad sind. Nad kõik soovivad et sa tuleksid tagasi - aga sa ei tule ja ei tulegi.Ikkagi keegi ei hooli sinust? Mõtle uuesti. Isegi kui inimesed seda ei näita nad hoolivad sinust, nad armastavad sind. Kui sa ennast täna tapad - või ükskõik mis teisel päeval - sa ei saagi teada kui palju sa inimestele tähendasid. Kui sa ennast täna tapad, siis see lõpetab sinu valu, aga nüüd on teised, kes sind tunnevad, elu lõpuni valus. Enesetapp on lihtne tee ära - aga see on vale valik. Elu on ilus. Jah, sellel on oma tõusud ja mõõnad - kõikidel on halbu päevi. Vahest inimestel on elus rasked ajad - nagu sul tõenäoliselt praegu on - aga halvad ajad lähevad ja tulevad. Sa võib olla ei näe valgust tunneli lõpus, aga see on seal. Vahet pole kui raskeks elu läheb, ära anna enda koha pealt, ega oma elu koha pealt alla.Võta nüüd minut ja mõtle. Kui sa tapaksid ennast - kuidas inimesed kes sind armastavad ennast tunneksid? Mida nad läbi elaksid? Ei suuda millegile mõela? Ma võin sulle öelda; pisarad, pisarad ja veel pisaraid. Masendus. Süütunne. Valu. Nad on katki. Kahetsus. Kurbus.Kui sa peale selle lugemist tahad ikka enesetappu teha, siis on olemas inimesi kes saavad sind aidata. On õpetajad, vanemad, vanavanemad, naabrid, täiskasvanud, nõustajad - nad on kõik sinu jaoks olemad, kui neid vajad.

Märksõnad: enesetapp  kurbus  viha 

Kommentaarid (0)

Profiil

kutsu555

Sissekandeid: 105
Punkte: 21430
Kollikood: 389125
Viimati:
 

Viimati luges