Armastus

postitas: lillekene1998 - 15.12.2009, 2009-12-15 16:27, loetud: 745x

Oli ilus suvepäev. Ma läksin randa oma lemmikpuu alla. See oli üsna ühe ohtliku kalju lähedal. Vaatasin merd, mis sillerdas loojuva päikese käes. Mu pilk langes rannale ja ma nägin oma boyfriendi koos oma vihavaenlasega käest kinni mööda randa kõndimas. See oli minu jaoks liig. Ma ootasin kuni nad ära läksid ja läksin selle kalju äärde. Ma tundsin tuult enda näol. "Head-aega!" mõtlesin ma. Siis ma hüppasin. See oli pikk ja mõnus kukkumine. Mu kaelakee libises kaelast vastu kivi ja purunes, aga mu südamega võtmehoidja oli mul endiselt ümber käe. Siis tundsin ma vett ja valu. Mõtlesin, kui kaua suremine aega võtab. see ei tohiks olla pikem kui 2-3 sekundidt. Ma nägin valgust. Valu taandus. Ma jätsin oma keha ja lendasin valgusesse. Ma ei teadnud kus ma olin, kuid see meeldis mulle. Ma ei mäletanud miks ma hüppasin. Olid vaid mu kõige rõõmsamad ja õnnelikumad mälestused. Ma elasin neid veelkord ja veelkord läbi. See oli hea koht.

Märksõnad: kurbus  armastus  rõõm