Surma värv

postitas: thrall - 24.08.2009, 2009-08-24 02:48, loetud: 601x

kuu varjud su su ümber,
tähe valguses kümbled .
teda ootad seal ,
tühja künka peal .

su ümber on lilled,
su lähedal järv.
kui näeksid vaid mind,
mu näost kaoks värv.

su silmist on lugeda rõõmu,
su huulte pealt igastsust .
miks pole veel kohal ta ,
sa praegu veel aru ei saa.

kui mõtlen mis tegin ,
tean ei andestaks sa .
sellest hetkest kui sind nägin ,
ei saanud peast sind ma .

nüüd olen kõhelnud öid,
näinud viirastusi ilmsi,
teinud räpaseid töid ,
oodanud pikisilmi .

tookord põgenenesin ma ,
kuid ikka ei saanud sind peast .
nüüd tagasi pöörduma pean,
pean uuesti sündima heast

jumal armuline aita ,
minu tegu tuleb laita .
sõbra tapnud olen ma,
kirvest peaks sa ihuma .

nüüd jäänud on veel see salm ,
ja lõppeb minu elupalm .
head sõbrad kurb on meel ,
sel viimasel rändeteel .


Leidsin lõpuks sellele sobiva nime ... aega läks aga sai asja
Vabandust selle eest, et spämmin ja selle uuesti üles panen
see tegelikult üle aasta vana juba =)
igastahes palun kommenteerige ja öelge mis arvate !

Ette tänades !

-thrall

Märksõnad: surm  armastus