Prangli rahvast ähvardab näljahäda - TÄNA KÄIS KOPTER

postitas: Nowc - 28.01.2010, 2010-01-28 22:02, loetud: 817x

Väikest Prangli saart Viimsi külje all ähvardab nälg – jäätunud meri tõmbas paadiliiklusele kriipsu, kopteristki on vähe abi. "Sellist olukorda ei ole meil siin enne olnudki!" ei meenu kohalikele teist nii keerulist talve.

Viimase kaubareisi tegi Prangli ja mandri vahel tavaliselt iga päev sõitev postipaat Helge läinud reedel. Praegu ei lase jää paadiga enam sadamast väljagi sõita. Nii jäi teisipäevane plaanipärane kaubareis vahele ja Prangli inimesed on pidanud juba peaaegu nädal aega värske toidukraamita läbi ajama.Saare kaupluse juhataja kinnitab, et kuivaineid, sigarette, kempsupaberit ja tikke on laos varuks. Aga leiva-saia järele pärivat saareelanikud kogu aeg, samuti on saarekesel lapsi, kes piima tahavad. "Arusaadav, et makaronide peal kaua ei ela," tõdeb poejuhataja.
Iivar Piirisaar teist nii hullu talve ei mäletagi. Viimati pannud käre talv Prangli rahva vangi kolm aastat tagasi. Piirisaar meenutab, et vana Nõukogude päritolu piirivalvekopter vedas vabalt nii inimesi kui ka toitu korraga, kuid uue lääne kopteri sõitjateruumi toidukaste laduda ei tohtivatki. Viimsi vallavalitsus on lubanud, et neljapäeval kopter tuleb, aga võtab peale vaid saarelt mandrile soovivad inimesed.

"Toidukaupa saaks vedada vaid trossiga kopteri külge riputatud konteineris. Aga siis ei tohi samal ajal jälle inimesi vedada," on asjade seis Piirisaare hinnangul täiesti absurdne. Tema sõnu kinnitab Viimsi abivallavanem Endel Lepik – tegu on tõepoolest nokk-kinni-saba-lahti-olukorraga.

Kopterisõit maksab nagu lennuk
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Aleksandra Solntseva sõnul tuleb kopteriga vedades kaup sõitjateruumis korralikult kinnitada. Lihtsam kui kaubakaste kinnitada on neid trossi otsas vedada. "See aga tähendab, et kopteriga saab korraga vedada nii inimesi kui ka kaupa, vedamisel tuleb aga jälgida, et kogu kasulik koorem ei ületaks oma kaalu poolest kopteri lubatud normi," selgitab Solntseva. Ta ei tea, kui suur kaalunorm on.

Kui Prangli saarevanem Valter Puuström asjast kuuleb, pakub ta, et ju kujutab piirivalveamet ette suuremat kaubakastide kuhja. "Aga meile pole seda tegelikult kuigi suures koguses vaja – natuke piima, leiba, vorsti."
Ühe kopterireisi kohta kehtib väljend "maksab nagu lennuk", vallavalitsuse eelarvest röövib see ligi 22 000 krooni. Piirisaar rehkendab, et saarerahva vajaduste rahuldamiseks tuleks nädalas teha neli reisi, vedades kaks korda inimesi, kaks korda toidukraami. Võrdluseks – tavaoludes iga päev liikleva postipaadi ülalpidamiseks kulub ca 100 000 krooni kuus.
"Ühe väikesaare ülalpidamine on väga kallis." Abivallavanem nendib, et käre talv kipub ka Eesti rikkaimaks vallaks peetavale Viimsile üle jõu käima.

Miljon krooni vedeleb kasutult
Saareelanikud on pettunud, et abi pole ka üle miljoni krooni riigiraha maksnud hõljukist. Paar aastat tagasi soetatud kallis imeriist on postipaadi kapteni sõnul kogu selle ajaga teinud vaid ühe sõidu ja vedelevat nüüd niisama. Et hõljuk on talvel sama hästi kui kasutu, tunnistab ka Viimsi abivallavanem Endel Lepik.

Ehkki eile sai hõljukile viimaks plaanipärane hooldus tehtud, ei saa seda postipaadi asenduseks kasutada. Hõljukiga saab talvel liikuda vaid jääl, kuid selleks peab kogu Muuga laht olema jääga kaetud. Jääd lõhuvad Muuga sadamasse suunduvad tankerid.
Vabas vees sõites paiskab hõljuki tagaosa õhku veepilve, mis miinuskraadide korral jäätuma kipub. Ühel hetkel vajuks hõljuk lihtsalt põhja.
Ja seegi pole veel kõik, peab Lepik ohates nentima. Nimelt hooldab Eesti kolme Vene päritolu hõljukit Tartus asuv hooldusfirma Rebella. Et hõljukid asuvad riigi eri otstes – Viimsis, Peipsil Piirissaarel ja Pärnumaal Tahkurannas –, tuleb hooldust vajava või katki läinud hõljuki puhul kannatust varuda.

Nii kuulis Viimsi vald eelmisel nädalal hõljukile hooldust soovides, et parajasti vajab parandamist Tahkuranna hõljuk. Kui hooldusmehed eile Viimsisse jõudsid, selgus paraku, et hõljuk vajab hoopis põhjalikumat remonti. "Käivitamise ja hoolduse käigus õnnestus Vene imel laguneda!" ohkab abivallavanem nõutult. Lepiku meelest tegi riik valesti, hankides hõljukid Venemaalt: "Vene tehnika on, kuidas viisakalt öelda, ebakindel."
Abi loodetakse tormituultelt
Õnneks pole Pranglil, kus alaliselt elab 70–80 inimest (rahvastikuregistri järgi on saarel 132 elanikku), kedagi, kes iga päev saarelt mandrile tööle peaks käima. Enamik saarerahvast on eakad või töötavad kohalikes vallaasutustes.
Lepiku sõnul on Prangli nadis seisus seetõttu, et vallavalitsus jäi lootma paadikapten Piirisaare alustatud läbirääkimistele Pärnu firmaga, kel on Prangli liinile sobiv väikereisilaev Lily. Läbirääkimised olevat praegu paraku seiskunud.
Nüüd ootavad nii saarerahvas kui ka abivallavanem ilmajaama lubatud tormi. "Ehk torm viib Muuga lahe jääst tühjaks," loodab Lepik, et nädala lõpul saab juba vanaviisi paadiga liigelda. Kui lootus ei täitu, lubab abivallavanem toidukauba siiski kopteriga kohale läkitada.

Kui saareelanik kiiret arstiabi vajava terviserikke on saanud, aitab Lepiku sõnul piirivalvekopter juhul, kui saare velskripunktist abi ei saa.
Saarevanem Puuström naerab, et kes Prangli rahvale parimat tahab, soovigu talle kõva tormi: "No üks 30 meetrit sekundis võiks lausa soovida!"