Kas on mõtet üldse loote ( vol2)

postitas: PrincessGirl - 23.03.2010, 2010-03-23 08:40, loetud: 457x

Koputasin õe uksele ja vanaema vihastas nii hirmsasti , et karjus mis sa siit tahad ? Ära eksisid või ? Ma vaatasin hirmsasti õela pilguga õde ja õde ütles : ,, Vanaema ära riidle koguaeg Karmeniga ta pole midagi teinud , ta tuli head ööd ütlema ainult . Ahh või nii ta tuli head ööd ütlema , kas Karmen ma mitte ei käinud ennem sinu juures ja ütlesin , et raamatu paned kinni sa tulid kontrollima kas Mari ka peab magama . Siis jooksin ma oma tuppa ja hakkasin nutma ma nutsin ja nutsin , äkitselt tuli vanaema ja Mari minu tuppa . Mari ütles,et ära nuta vanaema ei tahtnud nii öelda . Mina aga karjusin talle käi p###e .Ja jooksin kodust minema .
Aga nad ei tulnud mind otsimagi . Läksin poodi ,et midagi süüa osta ja ma nägin üht meest kes tuli minu poole ja sõnas , tere Karmen ! Ma olen su isa . Ma joooksin ja kallistasin teda ja mulle jõudiski kohale , et alati on mõtet unistada ja loota .,
Isa viis mind oma suurde baleese ja me elasime seal õnnelikult .Ühel hommikul mõtlesin , et lähen ja näitan sellele vanamale kuidas tõeline elu välja närb sõitsime isaga sinna . Läksin uksest sisse ja nägin kuidas Mari ja vanaema teevad pannkooke ja naeratavad üksteisele ja mind isegi ei otsi . Ma panin ukse kinni ja jooksin trepist alla isa juurde ja laususin : ,, Lähme siit minema .``
Kui koju jõudsin helistasin vanaemale ja ütlesin : ,, Tere ! Ma olen Karmen ja elan oma isa juures kes mind üles otsis , nii , et head aega vanamuti . Vanaema karjus telefonis oota , oota aga ma panin telefoni toru hargile .
Olen alati mõelnud kas ma omale ema ka saan.

Aga ühel päeval juhtus midagi täiesti ootamatut .