Teema: Lühijutud / Muu

tants oli ilus. (1)

on okei tantsida pimedas toas, kui kuuvalgus paistab läbi aknaruudu, tuues nähtavale tontlikke, ent võrdlemisi müstilisi varje. varjude mäng, oo!
ja mina olen selle kuuvalguse keskel. justkui minule suunatakse prožektoriga valgust. ning ma tantsin. südamest. niiviisi kätega õrnalt vehkides müksan ma kogemata kirjutuslauda ja sellelt kukub maha ingli maalingutega portselantass, otsekui aegluubis, ja puudutab õrnalt maad, mis toob kuuldavale kõlava plaksu; tass pudeneb kildudeks ja killud jäid õnnetult maha lebama, niiviisi ennast haletsedes. ja ma astun ühe killu endale valusasti jalga, ent sellest polnud midagi. niiviisi edasi tantsides tungis kild sügavamale, kuid ka sellest polnud midagi - tants oli olulisem ja võttis valu ära. tähendab, olematu valu.
ja sedasi ma tantsisingi. akna taga peitus pimedus ja ilmselt kellegi silmad, kes mind salamisi jälgisid. kuid ka need said pimedusega üheks. mina sain pimedusega üheks. ja valu kannas muutus tugevamaks.
aga tants oli ilus.
PUNKT......

Teavita ebasobivast sissekandest!