Teema: Lühijutud / Muu

ma armastan sind. (0)

ma mäletan su silmi nii eredalt. need olid smaragdrohelised, on nii? vahetevahel oli sul komme neid kentsakal moel kissitada ja salapäraselt mulle otsa vaadata. oo, ma ei teadnud, millest mõelda võid sa. alati ütlesid, et mõtled lilledest ja maasikatest. või vahukoorest ja katkistest unistustest. veidrad mõtted, ent see olid sina. terviklikult.
ma mäletan veel neid suveaegu, mil me öösiti viljapõllul olime, vaatasime tähistaevast ja sa peitsid oma pisarad öösse, nutsid nii haledasti mu rinnal ja hoidsid kõvasti kinni. ma mäletan seda õhtut, mil värvisime terve linna siniseks, puistasime laiali oma unistused ja kõige vallatumad fantaasiad. ma mäletan seda, kuidas ma oma käed ümber su jalgade põimisin, mispeale sa itsitasid endamisi. ma mäletan su enneolematut ilu. sa olid teistmoodi. sõnulseletamatult kaunis. minu arm, mu niuete lõõm, oo!
sa olid mu jaoks kõik.
ma mäletan neid ilusaid öid, mil me kahekesi võisime olla, rääkida kõigest vabalt ja piinlikkust tundmata. sa rääkisid mulle oma mõtetest, unistustest. ütlesid, et unistused ja lootus on lollide lohutuseks. või et pohhuism viib edasi. ja et armastus on saatanast, mispeale ma küsisin, et mis meie armastus siis tähendab. sa vastasid, et me oleme juba teineteise kurba saatust jaganud, seepeale võtsin ma sind õrnalt sülle ja suudlesin sind ahnelt, võttes su neitsilikkuse ning öö röövis meilt silmad. mäletan veel seda varajast õhtupoolikut, kui päike oli loojumas ja ritsikad laulsid nii kaunikesti, mis oli muusika me kõrvadele, ja me veega üheks saime, tehes nalja, et nüüd me upume, kahekesi nii, kuid seda ei juhtunud. lõpuks tulime ikka välja ja soojendasime teineteist oma hingeõhuga.
mul on kõik nii heledalt meeles.
ma armastan sind, arm.

Teavita ebasobivast sissekandest!