Teema: Lühijutud / Seiklus / Põnevus

Pääsemise tee (0)

Nii, alustuseks : See pole jutt Greetest või midagi. Ma tahtsin lihtsalt midagi uut proovida . Olgu, vaatame mis tuleb

"Pääsemise tee.."

Vaatasin ukse vahelt sisse. Seal oli kõik must, midagi polnud näha. Ainult oli kuulda ema karjumist. Ta ei lõpetanud. Tal oli jälle see vihahoog.
See oli juba probleemiks olnud 3 aastat. Jah, see oli mu isa. Ta oli alkohoolik. Kui tal oli alati palgapäev, läks ta poodi, ostis mitukümmend pudelit viina. Kui ta pudelitega koju tuli, tuli alati meil emaga minu tuppa põgeneda, sest see oli meil kodus ainuke lukuga tuba. Keegi ei tahtnud isaga tegemist teha, kui ta täis oli sest siis muutus ta eluohtlikuks. Niisiis, kui tal raha otsa sai tuli ta seda muidugi emalt nõudma. Me kõik teame, et raha on vaja, et süüa osta. Selleks peitis ema oma kogu sularaha oma kõige vanematesse sokkidesse. Tavaliselt oli selleks 50-70 eurot. Ega selle eest rikkad ei saa isegi ühe korra poes käidud, kui meie pidime sellega läbi ajama terve kuu.
Kui isa oli ka ema raha ära raiskanud, küsis ta emalt juurde. Emal oli vaid see raha, mis ta peitis sokkidesse, kuid ta ei andnud seda iialgi isale. Kui ta ei saanud seda raha mis ta tahtis, hakkas ta ema peksma. Just täpselt nii praegu oligi. Isegi mina, ma olen 13, olen käinud tööd tegemas. Küll sõprade juures, küll võõrasete. Loomulikult raha eest.
Oli ka veel üks probleem. Ma meeldisin üsnagi poistele. Mul oli juba üsna palju suhteid olnud, kuid kõik olid lõppenud. Kõik vaid ühel põhjusel. Räägin sellest lähemalt. - Enamasti olid need mu klassi poisid. Kui oleme umbes 1-3 kuud käinud, tahab poiss näha minu vanemaid, või mu kodu. Esimeses suhtes tõingi ta koju. Kui ta nägi kui vaene ma olin, jättis ta mu maha. Teisetes suhetes pole ma seda viga teinud, kui nad tahavad mu koju tulla, ütlen, et mu isa ei luba. Ja juba sellest jäetakse mind maha. Igast purunenust suhtest olen ma enda veene lõikunud, seega on mu käed üsna armilised.

Läksin oma tuppa tagasi. Otsustasin vähemalt oma piinadele lõpu teha. Jätsin ukse lukust lahti. Panin tule põlema ja otsisin sahtlist välja pliiatsi ja paberi ja hakkasin kirjutama. Ma arvan, et te saate isegi aru, mis kirja. Kirja sisu jätan enda teada.
Otsisin laest seda naela kohta, mis seal oli. See oli jäetud vist sinna kogemata töömeestest, aga nüüd sain ma seda ära kasutada. Võtsin kapist välja ka vana nööri. Tõstsin naela alla ka väikese tabureti. Sidusin nööri naela külge, kustutasin tule, läksin tabureti peale. Sidusin ka nööri enda kaela ümber, väga tugevalt. Nüüd viimane samm. Mõtlesin korra ka oma elu üle järgi ja otsustasin, et ma teen selle ära. Sulgesin silmad ja lükkasin jalgadega tabureti pikali. Nii see lõppes.
Loodan, et te lugejad saate sellest aru, et kui hull see on, kui keegi naerab sinu riiete, kodu, asjade üle. Vaesus pole häbiasi. Loeb vaid inimese sisu, mitte tema väline kest. Seda juttu oli mul hea kirjutada, sest mulle oli see teema väga tähtis. PS: Jutt, pole päris, kõik on välja mõeldud!

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!